4K-telerite nime juurde on aina tihedamini ilmumas veel üks täheühend – HDR. Fotograafid teavad, mida see tähendab: High Dynamic Range on tehnika, millega piltidel joonistatakse mitme kaadri kokkusobitamisel selgelt välja nii heledad kui tumedad alad, kogu pilt jääb väga dünaamiline ja väljapõlenud või alasäritatud alasid peaaegu polegi. 4K HDR on peaaegu sama, aga mitte siiski päris.
HDR-i nimetatakse lausa telerite tulevikuks. Mis see siis on, mida nii hoolega ka tehnikapoodides reklaamitakse?
Mis on HDR?
Lühidalt on HDR telerite võime näidata veelgi laiemat värviulatust ja rohkemaid toone sügavmustast ereda valgeni. Pilt on veelgi dünaamilisem, värvid näivad inimsilmale veelgi loomulikumad, koos terava 4K-pildiga peaks tulemus olema “nagu päris”.
HDR-i teeb eriliseks seega suurem kontrastsus ja rohkem värve. Kui palju siis neid värve on?
Täpselt pole seda kuskil kindlaks määratud, sest standardit ju pole. Iga tootja teeb natuke isemoodi. Kuid suund on kõigil üks: kui traditsioonilisel tsüklil päriselust videokaamerasse, sealt montaažilauale ja lõpuks teleriekraanile kaob igas tsüklis hulk infot tegeliku maailma värvide ja kontrastide kohta, siis HDR püüab kogu värvirikkuse edasi anda just sellisena, nagu kaamera selle kinni püüdis.
Mingeid kadusid enam montaažil ja ekraanil näitamisel ei tohiks olla. Mingid muidugi on, aga need on tühised võrreldes sellega, mis kadus enne HDR-i aega nn SDR- ehk standardse dünaamilise ulatusega videosid tehes. HDR-il on võrreldes HD-videopildiga 60 korda rohkem värve.
Kuidas HDR-i vaadata
Raske on kirjeldada või pildilt näidata, miks HDR on erilisem kui lihtsalt väga selge ja kirgas videopilt, mida on ju näidatud HD-kvaliteedi ajast alates. Seda peab ise nägema. Ekraanipildid, fotod või kirjeldused seda elamust edasi ei anna. Mine poodi vaatama või kui 4K HDR-i teler on kodus, käivita seal näiteks allolev video:
Teleri Action Menust (puldil on sellenimeline nupp) vali “Pilt”:
Siis “Täpsemad seaded”:
Seejärel HDR ja valik “Sees”:
Tavalise telepildi puhul muutub ekraan natuke hallimaks ja tuhmimaks, Sony HDR-is salvestatud video jaoks aga muutub kõik kirkaks ja dünaamiliseks, nagu päriselus.
Kust 4K HDR sisu saada?
Nutiteler võib mängida HDR-sisu kaablivõrgust (kui seal leidub 4K HDR-kanaleid), striiminguteenusest või Blu-ray kettalt, mille jaoks on vaja muidugi ka 4K HDR-i toetavat Blu-ray-mängijat. Väline seade, mis mängib 4K HDR-videot, tuleb ühendada teleriga vastava HDMI-kaabliga, mis toetab kuni 18 Gbit/s andmesidet (standard HDMI 2.0a).
Striiminguteenused, mis 4K HDR-i toetavad, on näiteks Netflix, YouTube, Amazon, Fandango ja mitmed teised.
Netflixis tuleb otsingusse sisestada “HDR” ja suure tõenäosusega on tulemuseks mõned 4K HDR.formaadis filmid.
Tasuline Amazon Prime laseb otsida vaid filmipealkirjadest, sealt otsinguga HDR-filmid välja ei tule, kuigi neid on Netflixist oluliselt rohkem – üle 150. Küll aga näidatakse väljaotsitud filmide juures HDR-i logo, kui film on selles formaadis.
Et midagi kindlalt leida, otsi mõnda allolevatest filmidest:
- Men in Black 3
- Smurfs 2
- Chappie
- The Amazing Spiderman 2
- Mad Dogs
- Casanova
YouTube alustas HDR-i toega novembrist, seega mitte väga kaua aega tagasi. Praeguseks on 4K HDR-videoid juba üles laetud sadu. Igaüks saab üles laadida, kellel on vastavas tehnoloogias ülesvõetud filmiklipp.
YouTube´is on ka väike nimekiri, kust saab videoid oma 4K HDR toega teleris maha mängida:
Siin on veel üks HDR-i allikas, YouTube’i 4K HDR-i kanal: https://www.youtube.com/channel/UCve7_yAZHFNipzeAGBI5t9g.
Google´i enda Play Movies toetab samuti HDR-i ja mõned filmid on seal saadaval, kuid mitte meie jaoks. Neid näidatakse vaid USA vaatajale.
Teleriäpp UltraFlix pakub valikut 4K-videodest, millest mõned on ka HDR-ina üles võetud. Eraldi neid märgitud pole, seega peab lihtsalt teadma ja otsima.
4K HDR-is on ka mitmed mängud. Kui teleriga on ühendatud PlayStation 4 Pro ja mängid näiteks Gran Turismo Sporti, siis ekraanil võib olla 4K HDR-videopilt. Praeguseks on 4K HDR mänge juba saja ringis. Ühe nimekirja säärastest mängudest leiab siit.
Lõpetuseks veel üks test, mille saab YouTube´ist oma teleris mängima panna: vasakul pool on tavaline SDR- (Standard Dynamic Range ehk tavalise dünaamilise värviulatusega) ning paremal HDR-pilt. Niimoodi kõrvuti vaadates on vahe kõige selgemini näha:
