Kuidas ettevõtlusmaailmas läbi lüüa? Kuidas oma ideed ellu viia? Ning kuidas suhtub ühiskond naisettevõtjatesse? Küsisime seda ja muudkui neljalt inspireerivalt naisettevõtjal. Kadri Haljas (Triumf Health), Kaidi Ruusalepp (Funderbeam), Kelly Kangur (Decomer Technology) ja Katrin Liivat (FoodDocs) jagavad oma mõtteid ja lugusid ettevõtlusmaailmast, et inspireerida ka teisi oma häid ideid reaalsuseks muutma.
Millised omadused aitavad ettevõtluses läbi lüüa? Mis on sulle endale kasuks tulnud?
Kelly: Ilmselt võib kõige olulisemateks omadusteks pidada teotahet, eesmärkide seadmise ja neist kinni pidamise võimet, enesekindlust ning head suhtlemisoskust. Lisaks tuleb teha seda, millest oled huvitatud, järjepidevalt, kuid mitte põikpäiselt. Ma olen olnud alati seda tüüpi, et mulle meeldib asjade eest vastutada ja ettevõtjana on see väga oluline oskus.
Kuna ma olen ka agar eesmärkide seadja ja salamisi oman iseendaga kokkuleppeid, siis ei saa ma end alt vedada. Oluline on osata võtta ka vastutust ja tunnistada iseendale, kui miski pole läinud päris nii nagu oleks oodanud. Suhtlemisoskus on endiselt miski, mille kallal ma töötan igapäevaselt, sest ma olen aru saanud, et ilma selleta kaugele ei jõua.
Kaidi: Sa pead julgema võtta riske. See on number üks, sest esimene risk on tulla ära palgatöölt ja hakata iseenda peremeheks. Teine oluline omadus on kuulata. Leida enda kõrvale tugev meeskond ja neid kuulata, mitte üle sõita. Kolmandaks järjekindlus, sest samast uksest tuleb tihti mitu korda sisse murda. Põhjas olles tuleb abiks huumorimeel ja lõpuks on vajalik ka võimekus teha otsuseid.
Mis kannustas teid ettevõtlusega alustama?
Kadri: See oli minu jaoks täiesti vajaduspõhine otsus. Igatsesin tohutult kliinilise psühholoogi tööd, mida Eestis enne Helsingi Ülikooli minekut doktoriõpingute kõrvalt tegin. Töötasin haiglas peamiselt lastega ning õppisin siis Soomes ainult teadustööd tehes, et üks tükk on ikkagi puudu. Kuna ma aga soome keelt puhtalt ei räägi, ei olnud mul võimalust Helsingis psühholoogina töötada. Samal hetkel tekkis võimalus koostööks ühe arendajaga ning hakkasin üha enam käima erinevatel tervisetehnoloogiate üritustel, et näha, kas saaksin oma teadmisi rakendada läbi mõne digitaalse meediumi.
Seega alguses ei olnud mul sugugi plaani ise ettevõtlusega tegelema hakata, tahtsin lihtsalt oma ekspertiisi veidi teise nurga alt kasutada. Küll aga läks nii, et hüppasin juba rohkem kui kaks aastat tagasi pea ees ettevõtlusesse ning kokkuvõttes võib öelda, et see on suurepärane vahend oma unistuste elluviimiseks. Kõige tähtsam on teha oma asja ja lihtsalt ettevõtjaks hakkamine ei peaks olema eesmärk omaette.
Kaidi: Ettevõtlusega kannustas mind alustama ettevõtja hing minu sees. Kuna olin teise lapsega parasjagu kodus ja börsil olnud 11 aastat, otsustasin lapsepuhkuselt tagasi mitte minna. Sest kui ma ei proovi ettevõtlust nüüd, siis pensionile minnes kahetsen. Edasi tuli tööd teha ideega ja leida see, mis eelkõige iseennast puudutab ja siis ka turgu. Muidu saab teekond väga raske olema.
Kuidas teie arvates ühiskond võtab vastu ettevõtlike ja edukaid naisi? Kas olete kokku puutunud veidrate kommentaaridega?
Kelly: Mul on hea meel, et Eestis naisettevõtjate aktiivsus on aastast aastasse kasvutendentsi näidanud ning seda soodustavaid programme on aina rohkem loodud. Pigem on tänases ühiskonnapildis aina tavapärasem, et meie seas on ka naisjuhte. Ja niipalju, kui ma nendega olen kokku puutunud, saan ma öelda, et tegemist on äärmiselt kavalate ja väga heade juhtidega, kes teavad, mida ja miks nad teevad. Ma arvan, et mina ei ole pidanud kuulma isiklikult enda vastu tahtlikult suunatuid kommentaare, seetõttu, et olen naine. Pigem olen tajunud tunnustust, et olen naine ja suutnud nii noorelt leida praktilise väljundi oma õpitavale erialale.
Katrin: Tunnen, et Eesti ühiskond võtab väga positiivselt vastu ettevõtlikke naisi. Olen kokku puutunud mitmete üritustega, mis on eraldi korraldatud ainult naistele, et suurendada naiste osakaalu ettevõtluses, eriti idufirmades. Veidrate kommentaaridega kokku puutunud ma ei ole. Pigem on esinenud sõbralikku tögamist.
Kaidi: Ma arvan, et ühiskond hindab edukaid, aga samas lihtsaid inimesi. Pole vahet, kas see on naine või mees. Naisena on mingid teemad keerulisemad, eriti kui oled ka ema. Küsimused, et kuidas sa küll juhid firmat ja vead perekonda, on väga tavalised. Selle asemel, et rääkida ärist, arutatakse esmalt perekonna teemad läbi. Meie soorollid on nii sisse kujunenud, et isegi kui sa oled õnnelikus abielus, siis meest koduhoidjaks ei peeta. Väga tihti vastuvõttudel hakatakse naistega äri asemel kas perest või muust pehmest teemast rääkima. See toimub enamasti alateadlikult ja automaatselt.
Kuidas ettevõtlusmaailmas kriitika ja eelarvamustega toime tulla?
Kelly: Kõige lihtsam on seda mitte isiklikult võtta ja mõelda, et päeva lõpuks on kõigil juba meelest läinud. Lõppude lõpuks elame me vaid korra ja nõmeda kriitika pärast midagi tegemata ja saavutamata jätta oleks lihtsalt lollus.
Katrin: Kriitikat tuleb võtta kui kõige tavalisemat tagasisidet. Väga oluline on teha vahet, kas kritiseeritakse sind või sinu toodet. Enamasti kritiseeritakse ikka toodet ja seda ei tohi mitte mingil juhul isiklikult võtta. Eelarvamused on tavalised – mida rohkem inimesi suudad tagajalgadele ajada, seda õigemat asja ajad.
Kaidi Ruusalepp: Ettevõtlusmaailma kriitikaga on kaks lihtsat otsust. Kui see on lahmiv kriitika, siis unusta ära. Kui see on konstruktiivne kriitika, kuula ja arvesta. Eelarvamused teevad pigem arvajale endale kahju. Kui sa ajad oma asja, jääd iseendale ja oma väärtustele truuks, siis muu ei loe.
Mis on olnud teie teekonna suurimad rõõmud?
Katrin: Kõige suurem rõõm oli kindlasti Ajujahi võit. See on kogemus, mis ei lähe elus meelest. 8 kuud õppimist, rasket tööd, ägedaid inimesi, esinemisi, grillimist ja lõpuks juhtub midagi, millest sa ei osanud unistadagi – sa oled parim! Teine suur rõõm on leida inimesi, kellega sul hakkab esimesest päevast peale töö käes lendama. Saame kokku, arutame teemasid, kõigil silmad peas põlevad, igaüks on omamoodi, uskumatult äge!
Kadri: Kuna Triumf Health tegeleb haigetele lastele loodud mobiilimängu arendamisega, mis aitab erinevate krooniliste diagnoosidega patsientidel raviga paremini toime tulla, on loomulikult on olnud viimase aja suurim rõõm näha, et mäng on efektiivne, kasutajasõbralik ja lastele väga meeldiv. Olenemata kiirest tempost ja igapäevastest “tulekahjudest”, on startupi elu olnud üks ütlemata positiivne kogemus.
Üllatusena olen end leidnud isegi situatsioonist, kus mul tuleb öelda, et kuule, ole nii hea ja tee vähem tööd. See on super tunne, kui näed, et inimesed on leidnud oma õige koha ja rolli, nii ei ole ka ükski takistus ületamatu. Lisaks on igasugune positiivne rahastusotsus loomulikult hindamatu väärtusega. Ükskõik kui palju keegi meist ei sooviks maailma muuta, me vajame selleks ka ressursse. Peale rahaliste vahendite võtab startup-elu ka väga palju aega ja sellega peaks igaüks arvestama.
Oletame, et mul on üks väga hea idee. Mis võiks olla minu esimesed sammud, et seda ellu viima hakata? Kust alustada?
Kelly: Leia enda kõrvale inimene, kellel on sama palju usku ja soovi asjaga tegeleda. Üksi ei saavuta mitte midagi ja palju lihtsam on tööd efektiivselt jagada. Samuti on kasu mentorist, kellel võibolla ei ole just konkreetses valdkonnas kõige põhjalikumaid teadmisi, kuid kes oskab aidata nõu ja jõuga just ärilises mõttes. Lisaks on tänasel päeval nii palju erinevaid toetusvõimalusi, näiteks olla osa mõnest inkubatsiooniprogrammist või hoopis siduda end mõne ülikooliga.
Katrin: Mina soovitan alati kandideerida kiirenditesse, EASi koolitustele või Ajujahti. Seal kohtud inimestega, kes aitavad sind õigele teele või siis veel parem – löövad kampa.
