sTARTUp Day ärifestival jätkab ka sel aastal oma missiooni – muuta traditsiooniliste ettevõtete seas laialdaselt levinud suhtumist, et idufirmad on rahapõletajad.
Idufirmasid tuleks käsitleda kui kasvumootoreid, kirjutab. Tartu Ülikooli turunduse õppetooli juhataja ja ärifestivali sTARTUp Day üks asutaja Andres Kuusik.
Kõik teavad, et 90 protsenti iduettevõtetest ebaõnnestuvad. Kuid mis saab ülejäänud 10 protsendist? Enamiku neist ostavad ära suurettevõtted. 2016. aastal selgus Mind the Bridge’i ja CrunchBase’i uuringust, et selles osas paistavad tugevalt silma Ühendriikide ning eriti Silicon Valley suurettevõtted.
Euroopa arvestuses on suuremad idufirmade omandamised toimunud Suurbritannia ja Saksamaa ettevõtete poolt, Rootsi on neljandal ning Soome ettevõtted kaheksandal kohal. Eestit nimetatud ei ole. Nii tekibki küsimus, et kui Eesti on saanud kuulsaks idufirmade kontsentratsiooni poolest, siis miks me ei võiks olla esirinnas ka idufirmade ülesostmise poolest? Kas see ei võiks olla meie järgmine edumudel, mis paneb ettevõtted kasvama ja hoiab talendid kodus?
Ettevõtja Steve Blank, kes pani aluse ka lean startup metoodikale, on toonud välja kolm innovatsioonitaset. Esimene tase tähendab pidevat innovatsiooni, kus ettevõte tegeleb oma peamise tegevuse, igapäevase äritegevusega. Sel tasemel käib olemasolevate toodete edasiarendamine, tuuakse ehk välja mõni uus toodegi. Riskid on madalad, sest ärimudel on juba sisse töötatud, on olemas info nii turu vajaduste kui ka tootmisressursside kohta. Sellel tasandil saab ettevõte üldjuhul tootearendusega ise oma jõududega hakkama.
Teisel innovatsioonitasemel jõutakse oma valdkonnas uue ärimudeli väljaarendamiseni. Näiteks ettevõte, kes on siiani tooteid turule müünud, soovib neid nüüdsest hakata hoopis rentima. Riskid on suuremad, sest hoolimata tuttavast turust, pole sellisel viisil veel raha teenitud. See nõuab oluliselt rohkem testimist ja aega, kuid potentsiaalne kasv võib olla kõvasti suurem. Kõige suurem on risk, kui tegeletakse radikaalse innovatsiooniga, kus kõik on tundmatu.
Tootearenduses on mõistlik kasutada tavaliste meetodite asemel kaasaegseid agiilseid ehk paindlikke meetodeid, kus testimiste ja iteratsioonide arv on väga suur. See ongi idufirmade mängumaa. Seepärast on nii teise kui ka kolmanda taseme innovatsiooni puhul traditsioonilisel ettevõttel kasulik mõelda innovatsiooni sisseostmisele ehk teisisõnu majavälisele tootearendusele.
Nagu öeldud, siis 90 protsenti idufirmadest mingil põhjusel ebaõnnestuvad. Mõelda vaid, kui paljud meeskonnad tegelevad igapäevaselt meeletu hulga hullude ideede arendamisega, millest enamus kukuvad läbi. Ettevõtte jaoks ei ole kuigi mõistlik hoida kogu seda kampa enda palgal. Samas tuleb arendusega tegeleda, sest muidu tekib äkki mõni uus ärimudel, mis paneb Sinu ettevõtte oma tegevust koomale tõmbama. Nii ongi paljud ettevõtted saanud aru, et idufirmasid tuleks hakata enda ümber koondama, luues selleks atraktiivse keskkonna, näiteks inkubaatori või kiirendi.
Kümned või sajad motiveeritud inimesed otsivad Sinu silme all Sinu valdkonnas uusi võimalusi ja ärimudeleid. Mõned ettevõtted toetavad idufirmasid oma kiirendis rahaliselt, kuid võivad piirduda ka vaid tööruumi või lihtsalt teadmiste pakkumisega. Telekommunikatsiooni sektoris on hea näide Elisa start-up-programm. Suurim ja tuntuim idufirmade programm Eestis on Swedbanki, TTÜ ja Tehnopoli loodud ja läbiviidav Prototron. Viimase otsene eesmärk ei ole toota Swedbankile finantstehnoloogia valdkonna revolutsioonilisi ideid, vaid laiem – arendada ettevõtlust tervikuna.
Kokkuvõttes võib öelda, et nutikamad ettevõtted on aru saanud, et „arenda ja kasva“ mudeli asemel tagab kiirema ja samas ka soodsama arengu mudel „osta ja kasva“. Miks ei võiks saada Eestist selles valdkonnas jälle üks edulugu? Seetõttu ootamegi kõiki traditsiooniliste ettevõtete esindajaid osa saama sTARTUp Day ärifestivalist Tartus 23.–25. jaanuaril 2019.
Need on kaks inspireerivat päeva, mil on võimalik kuulata huvitavaid kõnesid ligi 150 rahvusvaheliselt esinejalt, tutvuda idufirmadega demoalal, kuulata idufirmade ja miks mitte tudengimeeskondade äriideede esitlusi pitching-laval, korraldada endale konkreetsete huvipakkuvate idufirmadega näost näkku kohtumisi spetsiaalselt selle jaoks loodud matchmaking-alal või Swedbanki lounge’is.
Artikkel ilmus algset Swedbanki blogis Kukkur.
