STARTUp Day 2020 blogi

Connor Swenson, teadlikkuse ja produktiivsuse coach: “Inimesed peavad mõistma oma eesmärke ja seda, kuidas neid mõõdetakse”

Connor Swenson õpetab inimestele teadlikkust ning meditatsiooni, mis aitavad inimestel olla produktiivsemad ning leida neil oma elus suuremat heaolu. Connor töötas varasemalt seitse aastat Googles, olles erinevates partnerlus-, turundus- ning juhtimisrollides.

Googles tundis Connor survet töötada rohkem pidamaks sammu oma andekate kolleegidega, mis kokkuvõttes tähendas pikemaid tööpäevi. See mõjutas tema isiklikku heaolu ning produktiivsust, millest on lõpuks arenes välja tema uus karjäär.

Täna õpetab Connor teadlikkust ning produktiivsust neile, kes tunnevad oma elus vajadust värskuse järele. Rääkisime Connoriga, kuidas märgata läbipõlemist varajases staadiumis ja kuidas sellega toime tulla. Tema sõnul on madalas produktiivsuses süüdi see, et inimestel puudub isiklik missioon ning eesmärk, mida nad tahavad saavutada. Ühtlasi annab Connor nõu, kuidas võidelda informatsiooni ajastul liigse infotulva vastu.
Connor on üks esinejatest, kes astub lavale 30. jaanuaril sTARTUp Day ärifestivalil. Osale üritusel ning kuula, millest räägib Connor “Unusta produktiivsus!” ettekandes.
Intervjueeris Rene Rumberg, sTARTUp Day turundusmeeskonnast.

Milline on sinu lugu? Kuidas sa leidsid tee teadlikkuse ja produktiivsuse teemani?

Ma õppisin läbi enda kogemuse, mis saab siis kui töötad mõtlematult. Pärast Googles tööle asumist New Yorgis, tundsin ma survet teha üha rohkem ja rohkem tööd, et olla samal pulgal teiste talendikate, töökate kolleegidega minu ümber. Sel ajal rohkem tööd tähendas pikki tööpäevi. See mõjutas minu isiklikku heaolu ja produktiivsus oli äärmiselt kehv ning nii ma olingi omadega tupikus.

Tagasi vaadates tunnen ma rõõmu selle üle, et jõudsin sinna kohta nii vara oma karjääris. Läbipõlemise kogemus on põhjus, miks ma hakkasin üldse uurima teadlikust läbi erinevate programmide ja õpetajate Googles. Ma hakkasin õppima, mis päriselt tõstab ja juhib produktiivsust ning mis kõige tähtsam – kuidas seda säilitada pikemas perspektiivis.

Paljud meist on jõudnud läbipõlemiseni oma karjääris. Läbipõlemine on halb, sest tekitab inimeses stressi, väsimust ning lõpuks ei jõua inimene sammu pidada igapäevaelu kohustustega. Kuidas saada aru, et oled läbipõlemise äärel ja milliseid samme peaks astuma, et olukord ei läheks hullemaks?

Minu jaoks on läbipõlemine väga isiklik kogemus ja on raske üldistada selle sümptomeid inimese jaoks. Ma märkasin, et hakkasin oma personaalset elu unarusse jätma ja eelistama oma karjääri. Aja jooksul tähendas sõpradele tähelepanu mitte pööramine, et ma ei saanud sotsiaalsetest suhetest energiat. Lõpuks hakkasin täielikult kaotama motivatsiooni, mis mind Googles töötades edasi viis. Ma polnud põnevil ega inspireeritud oma tööst. See tähendas, et tegin üha kehvemat tööd.

Ma näen selles läbipõlemise peamist põhjust. See hakkab ühest eluvaldkonnast peale ja liigub edasi järgmistesse, mille tõttu tundub lõpuks kõik negatiivne,
Läbipõlemise varajase faasi tunnused on motivatsioonipuudus, madal energiatase, sotsiaalse elu vastu huvi puudumine, ebatervislikud söömisharjumused, jne.
Seetõttu usun, et peame oma heaolust terviklikult aru saama ja kulutama aega oma elu erinevate aspektide kajastamiseks ja tähtsuse järjekorda seadmiseks. Minu jaoks hõlmavad need valdkonnad minu tervist, rikkust, karjääri, vaimsust ning sõpru ja perekonda. Tehes selgeks oma prioriteedid igas ja nähes, kuidas need valdkonnad on olemuslikult omavahel seotud, võimaldab see mul näha suuremat pilti ja vältida läbipõlemise sügavustesse sattumist.

Tänapäeval, isegi kui me suhtleme läbi sotsiaalmeedia ja nutiseadmete üha enam, võõranduvad inimesed teineteisest aina rohkem.

Tänapäeva maailmas, isegi kui oleme sotsiaalmeedia ja nutiseadmete kaudu rohkem kui kunagi varem ühenduses, võõranduvad inimesed tegelikus elus teineteisest üha enam ja enam. Ajakirja Psychology Today andmetel aitab sotsiaalmeedia kaasa sellistele teemadele nagu üksindus, depressioon, ärevus, eraldatus ja muud vaimse tervise probleemid. Kuidas saaksime selle probleemiga toime tulla ja veenduda, et see pole nii tulevikus, kuna tundub, et oleme digitaalselt veelgi tihedamalt ühendatud?

Tehnoloogia on lihtsalt tööriist, mida me saame kasutada oma heaolu hüvanguks või sellest võib saada ka probleemide allikas. Olulisim selle probleemiga võitlemisel on tõsta teadlikkust negatiivsetest tagajärgedest, mis kaasnevad kontrollimatu tehnoloogia kasutamisega. Näiteks ei tea paljud inimesed seda lihtsat dopamiini tekitavat tsüklit, mida nad iga kord sotsiaalmeedia avamisega tekitavad.

Teadlikkuse kasvades hakkab tarbijakäitumine muutuma ja lõppkokkuvõttes saavad tarbijad ettevõtteid olulisel viisil mõjutada. Oleme näinud seda mõne viimase aasta jooksul, kui Apple, Google ja Facebook on kõik hakanud oma ökosüsteemides kasutusele võtma digitaalse heaolu tööriistu.

See on tõesti keeruline teema ja ma ei näe siin head lahendust. Oma osa peavad andma nii tarbijad, ettevõtted, valitsused kui ka ühiskondlikud organisatsioonid. Olen optimistlik, et saame parema tuleviku ehitada ja sellised organisatsioonid nagu Center for Humane Technology teevad selle teema eesliinil suurt tööd.

Millised on produktiivsuse coachina teie arvates madala produktiivsuse peamised põhjused ja kuidas nende vastu võidelda?

Ma usun, et peamine põhjus on, et enamikel inimestel puudub isiklik missioon ja selge arusaam, mida nad saavutada tahavad. Ilma selleta on keeruline omada selgeid eesmärke ja neid igapäevaselt prioritiseerida

Enamikul inimestest, kellega ma töötan, on keeruline luua omale kohata, et oma visiooni üle sügavalt mõelda. Vaikus on neile võõras. Sellepärast usun, et teadlikkuse kasvatamine üks tähtsamatest oskustest. Teadlikkus võimaldab asju selgemalt näha ja hakata elule vastama (ing. – respond), mitte reageerima (ing. – react).

Kui inimestel puudub selgus, satuvad nad kergesti tähelepanu hajumise ja kehva aja planeerimise ohvriks, mille tagajärjeks on madal produktiivsus nii töös kui ka elus. Kui inimene tunneb end vähe produktiivsena, kogevad paljud seetõttu stressi tõusu, mis võib tuua kaasa halbu toitumisharjumusi või muuta füüsilise ja vaimse võimekuse madalaks. See on kehv nõiaring, kuhu sattuda.

Esimene samm selle probleemi lahendamiseks on lõpetada kõik tegevused. Istuge vaikselt ja hakake oma mõtteid uurima. See on meditatsioon ja see praktika õpetab teadlikkuse oskust, mis võimaldab teil teha tõhusamaid otsuseid ja lõppkokkuvõttes olla produktiivsem.

Millised on parimad teadlikkuse ja produktiivsuse tööriistad, mis tuleks kõigil alla laadida?

Ma ei usu, et üks rakendus või tööriist lahendab suurema osa inimeste produktiivsuse probleemi. Peate hakkama oma mõtlemist juhtima ja praktiliselt kõik meditatsioonirakendused on hea koht alustamiseks.

Seejärel peab teil olema tööriist kogu teie mõtetes hõljuva teabe jäädvustamiseks. Kõik need asjad, mida soovite teha, mida peate tegema ja mida võiksite teha. See võib olla märkmik või digitaalne tööriist. See pole oluline. Tähtis on vaid see, et kasutate seda tööriista järjekindlalt oma mõtete mahalaadimiseks.

Lõpuks vajate kalendrit. Kui te ei plaani oma elu, siis teeb seda keegi teine teie eest. Jällegi, ma ei tea, millist kalendrit te eelistate, ja ma ei usu, et erinevused nende vahel on suured. Oluline on, et aktiivselt planeerite oma prioriteete ja kasutate kalendrit endale aja andmiseks, mitte kui kutset teistele oma aja planeerimiseks.

Paljud inimesed ajavad teadlikkust (ing. – mindfulness) ja meditatsiooni (ing. – mediation) segamini. Kas saaksite kirjeldada, millised on nende kahe peamised erinevused?

See on hea küsimus ja seda küsitakse palju. „Mindfulness“ tähendab olla teadlik. See tähendab praegusele hetkele tähelepanu pööramist viisil, mis ei anna hinnanguid. Meil kõigil on oma olemuselt võime praktiseerida teadlikkust igal ajal, pöörates sellele lihtsalt tähelepanu.

Meditatsioon viitab tohutule hulgale vaimsetele tavadele, millel on erinevad eesmärgid. Tihti kasutame selle selgitamiseks treeningu analoogiat. Nii nagu on palju erinevaid treenimisvõimalusi, on ka palju erinevaid meditatsioonistiile. Igal treeningu tüübil on kindel tulemus. Sörkimine erineb näiteks raskuste tõstmisest. Sama kehtib ka meditatsiooni kohta. Mõni tehnika treenib tähelepanu, samas kui teised treenivad omadusi nagu näiteks teistele kaasaelamine.

Mis inimesed sageli segadusse ajab, on tänapäeval levinud meditatsioonistiil „teadlikkuse meditatsiooniks“. Nagu arvata võis, on selle tehnika eesmärk teadlikkuse arendamine.

Me elame infoajastul, mis tekitab ka info üleküllust. Kui meie ümber on nii palju müra ja teavet, siis milliseid tegevusi / ülesandeid soovitaksite inimestel harjutada liigse müra summutamiseks, et saaksime keskenduda sellele, mis on kõige olulisem?

Siinkohal tahan ma jälle rõhutada meditatsiooni, eriti teadlikkuse meditatsiooni harjutamise tähtsust. See annab teile tähtsaimad oskused, mida on vaja tähelepanu kõrvalejuhtiva info blokeerimiseks ja aitab märgata, kui te pole enam keskendunud käsilolevale ülesandele.

Teiseks julgustaksin inimesi harjutama ühe ülesande täitmist mitme ülesande täitmise asemel. Tööta halastamatu ainult ühe ülesande kallal korraga, kuni see on valmis.
Kolmandaks, vestelge oma meeskonnaga tööstiilide üle. Kas eelistate vaiksemat tööaega hommikul või pärastlõunal? Kas sooviksite pigem näost näkku vestelda või kasutada Messengeri? Paljud inimesed jätavad need vestlused tähelepanuta, kuna need on rasked ja mõnikord ebamugavad, kuid lõppkokkuvõttes peate oma meeskonnaga paika panema ootused, sest vastasel juhul võib kogu töö, mida teete isiklikult produktiivsuse tõstmiseks, olla kasutu.

Stress töökohal on kahjuks tavaline asi. Kui enamik juhte pole uurinud, kuidas stressiga toime tulla ja vältida, siis kuidas peaksid juhid probleemile lähenema? Kas nad peaksid rääkima inimesega, kes on ilmselgelt stressis, ja lohutama teda, pakkuma abi või on see halb mõte? Mida peaksid ja võiksid juhid teha tööstressi vähendamiseks?

Minu kogemus Google’is on pannud mind uskuma, et töökoha kultuur sõltub juhtidest. Kui teil on juht, kes on stressis, on ka meeskond tõenäoliselt stressis. Kui teil on mõni juht, kes näitab, et oluline on head füüsilist ja vaimset tervist prioritiseerida, käies näiteks päeva jooksul jõusaalis, siis järgib meeskond tema eeskuju. Seega peate tipptegijate head käitumist julgustama ja stimuleerima.

Teiseks on vaja meeskonnas selgust. Inimesed peavad mõistma oma eesmärke ja seda, kuidas neid mõõdetakse. Ilma selleta hakkavad inimesed tegema lisatunde ja ei suuda ülesandeid tähtsuse järjekorda seada, kuna nad ei tea, mis on kõige olulisem.
Lõpuks suhtlus. Töötajad peavad tundma, et nad on end psühholoogiliselt ohutus kohas, et rääkida ausalt oma muredest. Peate suutma pidada ausaid vestlusi sellistel teemadel nagu läbipõlemine ja töötajad ei peaks kartma, et see mõjutab hinnangut nende tulemuslikkusele. Empaatia ja kaastunne on siin olulised oskused, et juhid saaksid pidada neid vestlusi oma meeskonnaga toetaval ja mõistval viisil.

Märksõnad: , ,
Oled sa GEENIUS, RIKAS või PRO? Vali sobiv tellimus siit.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.