Ivar Kruusenberg on ettevõtte PowerUp Energy Technologies tegevjuht ja asutaja. Olles tegutsenud pikalt teadlasena, rakendab ta nüüd oma teadmisi rohetehnoloogia ettevõtluses. Vestlesime tema teekonnast teadlasest ettevõtjaks, teadusettevõtte rajamise võludest ja valudest ning rohetehnoloogiast ja selle rakendustest.
Ivar on üks sTARTUp Day esinejatest. Ta räägib, kuidas olla valmis investorite jaoks ja kuidas nendega läbirääkimisi pidada.
Olid pikalt tudeng, siis teadlane ja nüüd ettevõtja. Kellena sa ennast pigem näed – teadlase või ettevõtjana?
Ma ütleks, et see on 50:50. Praegu võtab muidugi põhilise osa minu päevast ettevõttega tegelemine. Nii palju on asju, mis vajavad tegemist, ning väga palju on veel õppida. Samas ei ole teadusettevõtet juhtides võimalik teadlase positsioonilt kõrvale astuda. Selleks, et olla selles vallas relevantne ja tuua uusi lahendusi, peab olema protsessi keskmes ja sammu pidama, mistõttu olen ma teadlane edasi.
Mis on põhilised iseloomujooned või väärtused, mis on vajalikud teadlasele?
Peamiselt püsivus ja kannatlikkus. Teadlane peab olema ülimalt järjekindel oma tegevuses ning temas peab olema teadmishimu. Võiks isegi öelda, et selleks on vajalik kindel inimtüüp, kes tahab pidevalt otsida vastuseid küsimustele ja neid süvitsi uurida.
Kui soovid edukaks teadlaseks saada, tuleb sisse aga nüanss, et teadust ei tehta üksinda – enamasti on keegi nii-öelda mänedžer ja keegi on laboris toimetaja. Selleks, et mingi teadusteemaga tegeleda või milleski selgust saada, on igal projektil juht, kes tegeleb korraldusliku poolega. Aga üks ei välista teist. Näiteks paljud Nobeli preemia laureaadid ei ole head juhid, ent on siiski suutnud oma teadust teha üksi või kahekesi.
Tänapäeval kipub olema nii, et hea teadlane peab olema ka hea juht. On tekkinud tugev seos ettevõtluse ja teaduse vahel. Kuna teadus on väga projektipõhine, mis tähendab, et pidevalt peab projekte taotlema ning üks inimene kõike teha ei jõua.
Reeglina on meeskonnad, kes aitavad projekti läbi viia, üsna suured, sest samal ajal teadust teha ja projekti kirjutada on üsna keeruline. Kõik osad on mitme inimese vahel ära jaotatud. Eestis veel eriti, kus perspektiiv on 1-4 aastat ning pärast seda saab teadusraha otsa ja ei ole kindel, mis edasi saab. Reeglina on projektid üheaastased, nii et võib tulla olukord, kus tuleb oma asjad kokku pakkida ja minna tootvale tööle.
Kuidas saaks üks noor Tartu Ülikooli teadlane alustada ettevõtlusega?
Kõigepealt peab tal kindlasti olema ikkagi idee ja kui ta teab kuidas seda teoks teha, siis peab ta kokku panema meeskonna, sest ühemehe teadusettevõte on ka ettevõte, aga sellega kaugele ei jõua. Ja kui kõik kolm komponenti on olemas, siis tulebki ainult pihta hakata ja hakata seda teed mööda käima. Ega see kerge ei ole ning kõigile ei soovita.
Teaduspõhise asja ettevõtlusse viimine ei ole kahtlemata kõige kergem ülesanne, kuna väga raske on leida rahastust, see on väga ajakulukas ning üleüldiselt kapitalimahukas. See ei ole arvutiprogrammi programmeerimine, kus sul on kaks inimest ja teed nädala ja kasti Red Bulliga ära. Teadusmahuka asja ettevõttesse viimine on väga pikk protsess, mis võtab aega aastaid ja aastaid.
Kuidas leida rahastust teaduspõhisele ettevõttele?
Eesti Teadusagentuur andis välja neli granti aastas, mis oli mõeldud teaduse ettevõtlusse viimiseks. Euroopa Liidus on ka sarnased grandid olemas, mis seda soodustavad, kuid neid on vähe ja need on raskesti saadavad. Teine variant on kasutada riskiinvestoreid, kuid see on teadusmahuka projekti puhul äärmiselt keeruline.
Kuna teadusmahuka ettevõtte puhul on aeg pikk, siis ei olda väga aldid riskima. Ja risk on suur. Ja muidugi on võimalus minna pangast laenu võtma, aga ma ütleks et see viimane on kõige halvem variant ja väga ei soovita.
Liikudes edasi natukene tehnilisematele teemadele, siis sinu ettevõte on ehitatud ümber kütuseelementide. Mis need täpsemalt on ja kuidas me saame neid kasutada?
Kütuseelement on seadeldis, mis muundab hapniku ja vesiniku keemilise energia soojuseks, elektriks ja veeks. Tegemist on puhtalt keemilisel reaktsioonil põhineva seadmega, mis annab selle eelise, et see on täiesti hooldusvaba ja on tihtilugu ka palju töökindlam kui mõni muu elektrienergiaallikas.
Kütuseelemente saab kasutada elektri tootmiseks nagu näiteks elektriautodes ja kodumajapidamises. Ning mitte ainult elektri tootmiseks, vaid sellega saab kütta nii maja kui soojendada vett, sest üheks kõrvalproduktiks lisaks elektrienergiale on ka soojusenergia.
Sisuliselt saab seda kasutada kõikjal, kus on elektrit vaja, nagu näiteks elektrirongid. Selle asemel, et kasutada elektriliine, saab toota elektrit vesinikust otse rongis. Näiteks bussid on väga levinud rakendus kütuseelementidele. Ühesõnaga saab kütuseelemente kasutada kõikjal, kus on elektrit vaja ja mis on suurem kui sülearvuti või mõni muu kaasaskantav elektrooniline seadeldis.
Kuidas saab kütuseelemente kasutada koos mõne teise roheenergia tootmisega koos nagu näiteks tuule- ja päikeseenergiaga?
Koos kasutamine on lihtne, kuna sel juhul kasutatakse vesinikku energiasalvestina päikese- ja tuuleenergiast tekkinud ülejäägile, mida kohe ei kasutata ning mis tuleks salvestada. Akud ei ole kõige parem lahendus, kuna need tühjenevad külma ilmaga, kaotavad ajas oma mahutavust ning aku laadimise kiirusel on piirangud. Selle tõttu on palju parem lahendus seda elektrienergiat salvestada vesinikuna ning kasutada seda siis kui tekib näiteks öisel perioodil vajadus elektrit saada, kui ei ole ei päikest ega tuult.
Tänapäeval kasutatakse kütuseelemente tuulegeneraatori või päiksepatareiga koostöös kombineeritult, kuna see teeb salvestamise ja energiatranspordi tunduvalt lihtsamaks. Vesinik võib balloonis seista kuid või isegi aastaid ning seda saab suvalisel hetkel kasutada. Kuigi sellel on väga palju plusse, ei ole kütuseelemendil vesiniku salvestamine väga lihtne, mis on ka peamine põhjus miks seda tehnoloogiat igapäevaselt kodus ei kasutata või miks ei ole neid iga päikesepaneeli all salvestina. Aga see on kindlast midagi, mis saab tulevikus aina rohkem kasutust.
Mis on olnud kõige suuremad proovikivid PowerUp Energy Technologies teekonnal? Mida oled sa selle jooksul õppinud?
Nagu eelnevalt mainitud, siis kõige raskem on raha leidmine, kuid Eestis on ka meeletu tööjõupuudus. Need on kaks kõige suuremat väljakutset. Ja muidugi teadlasena olen pidanud nullist õppima, kuidas ühes iduettevõttes asjad käima peaksid ja kuidas üldse ettevõtet juhtida.
Olen selle aja jooksul arenenud nii inimese, ettevõtja kui teadlasena ning kuidas kõike juhtida ja korraldada. Eks ma olen pidanud paljudest asjadest selle pärast loobuma, näiteks pere jaoks on vähem aega. Eks ta ole kahe otsaga asi. See on olnud päris suur väljakutse, mis nõuab enda igapäevast arendamist ja uue informatsiooni omandamist. Aga see-eest on huvitav teekond olnud.
Ja muidugi ajaplaneerimise suhtes on olnud suur väljakutse, kuna pean juhtima teadustööd, teadusprojekte ja ettevõtet ning mahutama kõik muu sinna sekka ära. Ehk ajaplaneerimine on üks põhilisi võtmetegureid. Alahinnata ei tohi ka delegeerimisoskust õigetele inimestele, sest kõike üksi ei jõua teha.
Maa looduslikud ressursid vähenevad jõudsalt, mistõttu on rohetehnoloogia hoogsalt tõusuteel. Mida võime oodata tulevikus? Kuidas sa näed oma rolli selles?
Inimeste teadlikkus rohetehnoloogiast on muutunud, ning mida teadlikum on ühiskond, seda lihtsam on seda implementeerida ning inimestel oma igapäevaelus aktsepteerida. Mida rikkam on ühiskond, ja mida rohkem on elementaarsed vajadused rahuldatud, seda rohkem tegeletakse keskkonnaprobleemidega. Kui kõht on täis, töö on olemas ja tervis korras, siis hakkab inimene vaatama, mis enda ümbruskonnas toimub.
Nüüd kui Eesti on ka jõudnud rikka ühiskonna sekka, siis on võimalik ka siin rohkem mõelda selle peale, kuidas mingeid asju loodus- või ressursisäästvamalt teha. Kindlasti on cleantech ja jätkusuutlikkus võtmesõnad, mis kerkivad aina rohkem ja rohkem esile ning inimesed pööravad neile rohkem tähelepanu.
See, mida meie teeme ongi puhas rohetehnoloogia ja jätkusuutlikkuse ringis oleme omal kohal. Meie panus on kindlast üsna suur, eriti meie turusegmentides. Meie eesmärk on vahetada välja traditsioonilised generaatorid meie kütuseelementide tehnoloogia vastu. Loeme ennast seetõttu täiesti rohetehnoloogia ettevõtteks.
Oma õpinguid alustades, kas kujutasid ette et oled seal kus praegu?
Kuna meil on ainult üks rahvusülikool, ja selleks on Tartu Ülikool, siis oli see minu jaoks kõige loogilisem valik ja on kahtlemata ühel või teisel moel panustanud kõvasti minu arengusse ja kujundanud mind selleks, kes ma praegu olen. Nii kõik õppejõud, kui kogu see kultuur on kindlasti jätnud sügava jälje.
Ma esialgu ei kujutanud ette, et lähen üldse keemiat õppima ja õpingute jooksul olin veendunud, et olen teadlane ja jäängi ainult sellega edasi tegelema. Aja jooksul sain aga aru, et kui tahan oma suunas liikuda, siis tuleb oma asja ajama hakata.
Aga kindlasti ei oleks ma hakanud kütuseelementidega tegelema, kui ma ei oleks Tartu Ülikooli läinud. Kui ma õppima läksin, siis ei räägitud rohetehnoloogiast õieti midagi, see on midagi mis on viimasel ajal jõudselt teemaks kerkinud ning ma arvan, et see on hea.
——
Intervjuu viis läbi Kai Aet Salvan sTARTUp Day turundusmeeskonnast.
sTARTUp Day on Baltikumi suurim ärifestival, mis toimub 29.-31. jaanuaril Tartus. Rohkem infotkodulehel.
