STARTUp Day 2020 blogi

Põhjalik intervjuu sariettevõtja Frank Salzgeberiga: “Me peame võtma rohkem riske”

Frank Salzgeber on sariettevõtja ning Euroopa Kosmoseagentuuri tehnoloogiasiirde programmi juht – see tähendab, et ta juhib maailma suurimat kosmoseettevõtluse võrgustikku. Ta on toetanud üle 750 iduettevõtte ja 500 ettevõte ning investeerinud Seedi üle 45 miljoni euro.

Ta räägib 31. jaanuaril sTARTUp Day laval sellest, miks me vajame rohkem kosmost ja ruumi. Palusime tal seda teemat tutvustada, rääkida kosmoseagentuuri igapäevasest tööst ja sellest, kuidas nad aitavad idufirmasid.

Kui mõelda Euroopa Kosmoseagentuuri peale, siis esimesena tulevad pähe astronaudid ja kosmoselennud. Mida sa tegelikult teed?

Jah, see on tõsi, ja tegelik põhjus, miks ma kosmoseagentuuriga liitusin olid astronaudid. See on kõige põnevam osa – inimesed, uudishimu, avastamine. Kuid see on vaid väike osa. Suurim osa on kolm ärirakendust erinevates valdkondades:

Telekommunikatsioon, mis on meil satelliittelevisioonina ja mida levitatakse igal pool. Kui vaatate oma aknast välja, näete satelliitantenne – seda teeme meie.

Järgmine asi on ilmavaatlus. Ja mitte ainult ilm, vaid ka satelliidipildid maast. Neid näete Google Mapsis. Lisaks näitavad need kliimamuutusi. Seda on vaja põllumajanduse jaoks, katastroofide jälgimiseks ja börside jaoks.

Lisaks kaamerale taevas ja satelliitidele kasutate ka navigeerimist. Globaalsed satelliitnavigatsioonisüsteemid, mida kasutavad peale inimeste, kes otsivad õiget teed, ka elektrivõrk, mobiiltelefonivõrgud ja isegi pangatehingud, mis kasutavad ajasignaali.

Kas arendate satelliite ja hooldate neid või …?

ESA on valitsustevaheline agentuur, kuhu kuulub 22 liikmesriiki ning lisaks on sellega seotud ka Kanada ja Sloveenia. Aitame arendada tööstust, tööriistu ja kosmoseinfrastruktuure, kuid aitame ka ettevõtetel neid asju kasutada. Seda teeme koos teaduspartnerite ja inkubatsiooniga. Samuti soovime, et iduettevõtted kasutaksid meie kogutud andmeid.

Mis me siis oleme? Ma ütleksin, et ESA aitab tööstust – oleme nagu tore onu, kellel on õigete kontaktidega aadressiraamat, õiged nõuandjad ja raha taskus, et aidata. Me ei võta osalust, me ei võta osakapitali, seega oleme mängus hea osapool. Mitte nagu keegi, kes töötab kiirendis ja võtab osaluse isegi enne, kui teid abistavad. Mis on minu arvates hea. Saame võtta riske selles valdkonnas, kus teised ei saa.

Milline näeb välja tavaline päev sinu elus? Millised on olulised tipphetked?

Mu keskmine päev muidugi sõltub erinevatest asjaoludest, kuid minu probleem on see, et ma pole igapäevaste toimetustega väga seotud.

Harilik päev juhatuses tähendab probleemide lahendamist. See on parandaja ja niiöelda tuletõrjuja roll. Strateegiat planeerides tuleb mõelda valdkonna pikaajalisele arengule. Suur osa inimesi mõtleb kvartalites, isegi poliitikud mõtlevad ainult kaks-kolm aastat ette, kuid kui on soov luua ökosüsteemi, tuleb mõelda pikaajaliselt. Võib-olla mitte nii palju kui mõned meie kliendid, kes planeerivad ette sadu aastaid. Kuid arvan, et ökosüsteemi ehitades peab olema ambitsiooni.

Nii et ma ütleksin, et tegelen haldusega – olen see, kes peab probleeme lahendama ning tegelema pikaajalise visiooni ja strateegilise planeerimisega.

Põhiliselt teen ma koostööd paljude idufirmadega ja see on asi mida ma tõesti armastan teha – otsene koostöö alustavate ettevõtetega. Vastasel juhul kaob kontakt reaalsusega ja ei saa enam aru tegelikest probleemidest nagu rahavoog, partnerite leidmine jne. Seega on minu arvates praktiline coaching parim viis seda teha.

Mitu idufirmat praegu juhendad?

Meie süsteem valib aastas üle 200 startupi ja 120 ettevõtte juhtumi. Sel aastal juhendan ma natuke rohkem. Jaanuaris viibisime Iisraeli Kosmoseagentuuris, mis on osa Iisraeli Teadus- ja Tehnoloogiaministeeriumist ning toeatsime nende kosmosevaldkonna käivitusprogrammi. Me ei läinud sinna õppima, vaid toetama.

Seetõttu kõik sõltub ning ei ole võimalik numbritest rääkida, sest mõne ettevõtte puhul vestlen nendega pool tundi ja siis jätame nad oma võrgustiku hoolde. See on oluline eelis kui sul on palju tutvuseid, kuna siis on võimalik paluda teeneid. Ütled: „Võtke ühendust Martiniga või võtke ühendust Peetriga ja saatke neile minupoolsed tervitused”. Mõnikord ei vaja ettevõtted raha, vaid ainult võimalust. Meie ülesanne on avada uksi ning nemad peavad ise tehingu lõpuni viima.

Iirlastel on kena ütlus: „Hiiglase õlal näed kaugemale”. Ja meie oleme hiiglane idufirmadele. Tartu Teaduspark on samuti hiiglane. Ainuke asi, mida peame lubama meie õlgadel ronivatele lastele: „Kui kukute, ärge muretsege, aitame teil uuesti jalule tõusta.”

Ühesõnaga pakute idufirmadele palju tuge?

Me üritame. Meie järgmine juhtum on kosmosega seotud krüptovaluuta idufirma. Nii et ma arvan, et neile kosmoseagentuurist õigete partnerite leidmine ei ole probleem. Mõnikord on ainult võimalik anda aega kuulamiseks ja nõuanneteks ning mõnikord saame rohkem ära teha.

Oled ESA’s olnud juba mõnda aega. Ütlesid, et inimesed on üks asi, mis sind inspireerib ja paneb sind ühes kohas püsima. Mis on veel sind ESA’s nii kaua hoidnud?

Tuleb leida töö, kus on kahtlemata hea palk ning kus sul on eelkõige ikkagi lõbus ja saad naerda. Oleme toetanud enam kui 800 ettevõtet ja kui saad e-kirju neilt, kes on edukaks saanud ja miljoneid kokku ajanud, ütlevad nad: „Hei, Frank! Aitäh! Ilma sinuta poleks me tõenäoliselt sellega hakkama saanud.” See on midagi, mis annab tagasi palju head karmat, sest päeva lõpus tekib küsimus – mis on ikkagi oluline? Kas raha või see, et meil endal on põnev?

Hea näide on Solar Impulse’i juhtum. Piccard ja Borschberg olid need, kes lennutasid päikeseenergial lennuki ümber maailma. 16 aastat tagasi, just siis, kui asusin ESAsse tehnoloogiajuhiks, küsisid nad meilt nõu kosmosetehnoloogia kohta ja me aitasime neid. Nad küsisid, kas me tahame, et nende lennukil oleks ESA logo, sest nad oleksid pidanud maksma saadud teenuse eest. Ja ma ütlesin: „Aitasime teid tehnoloogiaga. Oleme osa teie eduloost, kuna oleme andnud oma panuse.” Nüüd loob kogu nende operatsioonide- ja tehnoloogiameeskond idufirmat saadud oskusteabega. Ja arvake ära, kellega nad tahtsid koostööd teha? ESA-ga!

Seega ring saab täis ning nii saab aru, et oled teinud midagi õigesti. Kui sul on X kogus idufirmade juhte, kes müüvad oma ettevõtte maha ja tulevad tagasi Hollandisse ning ütlevad: „Frank, ma ei ole sariettevõtja, ma hakkan investoriks. Millised sa soovitad?” Siis tead, et oled loonud ringmajanduse ning see on hea tunne.

Samuti näete, et aja jooksul on asjad suureks kasvanud. Nagu meie partnerite puhul – näiteks Andrus Kurvits ja tema meeskond. Meile meeldiks teha koostööd Tartu Teaduspargi inimestega, sest nende emotsionaalne pangakonto on pungil, nad on elevil, tahavad asju muuta ja see on lõbus. Töö, mida tee, peaks olema pisut lõbus.

Otsid uusi alustavaid ettevõtteid, ideid ja innovatsioone ning aitad neid inkubaatorite kaudu. Mis sind selle juures kõige enam paelub?

Aitame ideede genereerimisel, ärimudelit loomisel ja ettevõtte rajamisel. Sain just e-kirja ettevõttelt, mida toetasime 12 aastat tagasi! Neil on nüüd uus projekt. See tundub nagu saaksid perekonna osaks ja näed inimesi kasvamas. Ning mõnikord muutuvad nad üliedukaks ja võib-olla unustavad sind, sest on jõudnud kaugele ja ei mäleta, et nad oleksid sinult tuge saanud. Kuid mõned inimesed tulevad tagasi ja see on hea.

Ent Euroopas on probleem sellega, et inimesed on harjunud, et kõikjal on inkubatsiooniprogrammid. Kuid eelkõige vajame üleandmist ning kihtidevahelist käepigistust. Teeme koostööd rahvusvaheliste korporatsioonidega, kus aitame neil meie võrgustiku abil leida kliente välismaal. On väga oluline luua efektiivne perekond, mis teeks koostööd.

Edu võtab aega, mis ei tule nelja aastaga. Meie alustavate ettevõtete ellujäämismäär viie aasta pärast on 86%. Paljud inimesed ütlevad: „Vau, see on hea!”, kuid ma ütlen alati: „Ei, mulle see number ei meeldi.” Tahaksin, et see oleks 60%, sest 86%-line ellujäämismäär tähendab, et me ei võta piisavalt riske. Seega on meil vaja rohkem hulljulgust. Peame kiiresti läbi kukkuma ja alustama uuesti. See annab märku, et me võtame vastu suurepäraseid inimesi ja säravaid mõistusi. Investoritele meeldib see alati, kuid ma ütlen, et võiksime minna sügavamale ja võtma rohkem riske. See on meie töö. Ettevõtted teevad seda kiirenditesse tuleku ja sinna aja panustamisega, kuid mis on meie risk? Me toetame neid ning anname neile valitsuse raha, kuid kas see on risk? Selle eest makstakse meile palka. Seega tuleb teha seda paremini.

Mille järgi valid idufirmasid inkubaatoritesse?

See on küsimus, mida meilt sageli küsitakse. See on üsna lihtne – vaatame meeskonda, ärimudelit ja SIIS vaatame tehnoloogiat. Ma ütleksin, et ühelgi ettevõttel pole tehnoloogiaga probleeme, me aitame seda ainult paremaks muuta. Tavaliselt on problemaatiline ärimudel. Kui olete varajases staadiumis, siis usun, et ainus asi, mida saate teha, on muuta 50% ettevõtte mudelist.

Kuid mida pead meeskonna puhul oluliseks?

Mulle meeldivad üksteist täiendavad meeskonnad. Kui vaadata edukaid ettevõtteid, on seal alati rohkem kui üks inimene. Näiteks Apple’i puhul Wozniak ja Jobs. Sama Microsofti, Google’i, Facebooki jms. korral. Rohkemate inimestega olete tugevam. Nii et segameeskonnad mõtteviisi, soo ja tausta osas on alati paremad. Nagu mulle meeldib öelda, on parim pidu alati erinevate inimestega, kus on 20 inimest, keda tunned ja 50 keda mitte. Siis on lõbus. Kui tunned kõiki, võib see muutuda igavaks. Uuendustega kaasnevad evolutsiooni ja mitmekesisuse seadused.

Ja muidugi, me tahame ettevõtteid näha, mistõttu nad peavad pitchima. Paberil võivad nad öelda palju asju, kuid kui keegi on müügiinimene, siis on seda näha. Seda ei saa öelda paberi põhjal. Kui keegi on introvertne, näete seda näost näkku. Startupide puhul tahame seda näha. Hilisemates tegevustes pöördume paberimajanduse poole. Kuid inimeste nägemine on oluline.

Kuid kumb on parem – aidata teistel oma ideid ellu viia või olla ise ettevõtja?

Olen teinud mõlemad. Ettevõtluse positiivne külg on see, et saad kõike ise teha ja sul on teoreetiline jõud palju raha teenida. Halb külg on see, et sind mõjutavad kriisid, mis ei sõltu sinust. 2003 lõhkes mull ning pidin vallandama 100 töötajat – pidin minema 350 inimeselt 250 peale. Ja ise palgatud inimeste lahti laskmine on väga ränk, sest sul on väga palju survet.

Ideaalis tuleks teha mõlemat. Arvan, et kui tahad inimesi aidata, on hea oma käed mustaks teha. Alles siis saad olla hea coach. On ka neid, kes pole oma elus pastakatki müünud või läbi elanud samu probleeme, mis idufirmad. Nad pole kunagi pidanud lubama, et maksavad inimestele kuu lõpus palka.

Ma ütleksin, et raske tee läbimine muudab sind sitkemaks ja paremaks nõuandjaks. See on võib-olla põhjus, miks mulle meeldib praegu nii palju nõu anda, kuna elu on seotud mineviku, mitte tulevikuga. Minu jaoks on nüüd selles ütluses loogika ja seetõttu arvan, et olen parem nõuandja, kui keegi, kellel on ainult teoreetilised teadmised.

Kunagi oli üks mees, kes kaebas mulle: „Miks te mind ei vali, mul on raha otsa.” Ja minu vastus oli: „Vabandust, sõbrake, oled tegevjuht. Kui sinu ettevõttel hakkab rahast tühjaks jooksma, on see sinu kui tegevjuhi, mitte minu kui agentuuri probleem. Ära aja mulle jama!” Jah, see on julm, kuid seda peab ka tegema. Me saame sind toetada, kuid me ei vastuta sinu ettevõtte eest.

Mis on kosmoseuuringute kasu ja kuidas see mõjutab meie igapäevaelu? Sa juba mainisid kaarte jms, aga mis veel?

Jah, nagu ma juba mainisin: kaardid, navigatsioon, telekommunikatsioon, kosmosevaatlus. Meie ühiskonnal oleks suur probleem, kui me selle kõige välja lülitaksime, sest miski ei töötaks enam. Sinu pank lakkab töötamast, telefonikõned ei toimiks jne. Ilma kosmosetehnoloogiata ei lendaks ühtegi astronauti. Kui kõik mõtlevad 5G peale, pead nägema maailma kaarti. Kes katab 5G, 4G ja 3G ning kõike maapealset? Ma arvan, et selle katvus kogu maailmas on umbes 80%. Kuid ülejäänud osaga ei tegele keegi ning seda saaks teha kosmosetehnoloogia abil.

Meil on suured rajatised, mida praegu ehitatakse, ja mis võiksid muuta interneti globaalseks ning see saab olema ka kosmoses. See on hea, sest annab inimestele vabaduse. Mis juhtub, kui härra Putin otsustab interneti välja lülitada ja võrgu kaotada? Kui soovite ikkagi varuvõimalusi, peab teil olema satelliit ja oletegi tagasi võrgus. See võimaldab teatud ligipääsu, isegi kui valitsus soovib seda keelata. See tagab internetiühenduse lennukis, rongis või kruiisilaeval.

Kui keegi otsustab metsaraiet suurendada, on see kaardil näha. Näitate neile kaarti ja pilte ning see ei valeta. Pilti saab edasi-tagasi liigutada ja eraldusvõime on tänasel päeval 25 cm. Nii et see annab hea ülevaate maailmast. Satelliittehnoloogia on tõepoolest abiks, see on suurepärane tööriist.

Millised on praegused suuremad kosmosetehnoloogia uuendused? Mida võime oodata tulevikus?

Arvan, et kui soovid tulevikus midagi Kuule ehitada, siis miks peaksid materjali Maalt Kuule viima? Veel on asteroidide uurimine jne. Me oleme vallutanud Kuu ja Marsi. Keegi ei taha jääda igavesti hälli. Eriti eurooplased. Oleme maadeavastajad. Seega tahame ronida kõrgeimatele mägedele, põhja- ja lõunapoolusele ning süvamerre. Sada aastat tagasi oli Indiasse minek tohutu seiklus. Nüüd on päikesesüsteem meie seiklus. Arvan, et seda me hakkamegi nägema – kosmosest saab andmete ja tehnoloogia osas esmatarbekaup ning see viib meid järgmisele tasandile ja sellest maailmast väljapoole. Ning see juhtub tõenäoliselt oodatust varem.

Kasutad palju fraasi: „We need more space” (space – ing. ruum; kosmos). Mida sa selle all mõtled?

Mulle meeldib selle kahemõttelisus. Esimesena muidugi – ma arvan, et vajame rohkem visioone nagu ESA. On tore, et 22 liikmesriiki töötavad rahumeelselt koos. Ma olen 50, seega olin külma sõja ajal endiselt sõjaväes, nii et venelased olid pahad, ameeriklased olid head. Täna pole ma kindel, mis on õige. Meil on sinised kastid, punased kastid, venelased ja ameeriklased. Seega vajame ESA-d. Usun endiselt, et see on suurepärane asi ja me vajame rohkem kosmosetehnoloogiat.

Kuid kui ütlen: „We need more space”, mõtlen ma ka rohkem ruumi meie mõtetes. Peame nägema suurt pilti. Me ei tohiks mõelda liiga piiratult. Arvan, et Eesti on kena näide. Teie riigis võtab ettevõtte loomine neli minutit. See ongi globaalne mõtteviis. Te näete suurelt. Kõik Eesti inimesed, keda ma tean, on väga avatud südamete ja mõtetega.

Ja seda mõtlen ka kui ütlen: „We need more space”. Innovatsioon ja avatus saavad alguse ajust. Seda avatust peame kõigile õpetama. Kuna embargo sulgemine ja kõige üksi tegemine ei lahenda meie probleeme nagu kliimamuutused, reostus jne. Probleemide lahendamiseks on vaja avatud mõtteviisi ja kui see on sul olemas, tulevad välja suured ideed. Sind ei piira ümbritsevad inimesed. Kui teed midagi uut ja takistusi pole, teed midagi valesti. Pead jääma avatuks, lubama takistusi ja neid ignoreerima.

Frank Salzgeber on üks sTARTUp Day esinejatest. Ta kõneleb teemal „We need more space” 31. jaanuaril 2020 Tartus!

Intervjuu viis läbi Anna Marin Mõttus ning teksti toimetasid Kai Aet Salvan ja Riin Lisett Rei sTARTUp Day kommunikatsioonimeeskonnast.

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.

Populaarsed lood mujal Geeniuses