Kes oleks õigem inimene, kellega arutada tänavakunsti olemusest ja tulevikust kui mitte tänavakunsti spetsialisti Sirlaga, keda ühtlasi on nimetatud ka Tartu tänavakunsti emaks. Ta on tänavakunstifestivali Stencibility peakorraldaja ja SprayPrinteri kaasasutaja. Sprayprinter on tehnoloogia, mille eesmärgiks on luua suuri seinamaalinguid kiirelt ja tõhusalt.
Ta loob tänavatele kunsti nii ise kui ka õhutab teisi seda tegema läbi erinevaid kunstiprojektide. Sirlal ei hakka tänavatel kunagi igav, sest tema jaoks on iga märk ja joonistus täis tähendusi ja lugusid. “Tänavakunst on minu lemmik mäng, mida mängida ja mille peale mõelda igapäevaselt. See tähendab, et seinad räägivad minuga ükskõik, kuhu ma lähen,” muljetab Sirla.
Sirla avas meile oma mõtteid seoses tänavakunsti kirju maailmaga.
Mis Sind tänavakunsti juures paelub?
Romantiline idee poeetilisest vandaalist. Kui tänavakunstnik on võtnud endale vabaduse tegutseda seadusevastaselt, siis ta ei kuritarvita seda vabadust, vaid tegutseb vastavalt enda südametunnistusele, et tuua uusi mõtteid, ilu ja kunsti möödakäijate igapäevaellu.
Mis on tänavakunstifestivali Stencibility eesmärk? Miks on sellist üritust Eestisse vaja?
Stencibility eesmärk on toetada ja levitada vaba tänavakunsti ideed. Paljud festivalid keskenduvad tänavakunsti pehmendatud vormidele, näiteks kooskõlastatud suured seinamaalingud ehk muralid. Me näeme vajadust rõhutada seda, et tänavakunsti väärtus on loomingulises vabaduses. Iseseisvalt ilma luba küsimata tegutsedes on kunstnik täielikult vaba otsustama teose sisu, asukoha ja tehnilise teostuse üle. Samal ajal koputame ka kunstnike südametunnistusele, et võetud vabadusega tuleb õrnalt ümber käia ja seadusevastaselt tegutsemisega kaasneb ka suur vastutus.
Kuidas hindaksid tänavakunstikultuuri Eestis? Kuidas paistab Eesti tänavakunstikultuur võrreldes muu maailmaga? Mida on meil õppida teiste riikide tänavakunstikultuurist ja mida võiks Eestilt õppida?
Eesti tänavakunstipealinn on kahtlemata Tartu. Tartus on hästi palju eelmainitud vaba tänavakunsti. Väiksed stenclid, joonistused ja muud sekkumised, mis ei pruugi isegi signeeritud olla. Avalikku ruumi panustamiseks ei ole vaja olla kunstnik, vaid piisab heast ideest ja julgusest seda teostada.
See on võrdselt kõigile avatud ja kättesaadav. Paljudes teistes riikides on see osa tänavakunstist jäänud tahaplaanile – rohkem rõhku pannakse ametlikele üritustele ja kooskõlastustele ja/või võideldakse karmilt illegaalse tänavakunsti vastu. Isegi Berliinis või Londonis, kuhu tihtipeale reisitakse spetsiaalselt ainult tänavakunsti vaatama, võideldakse linnavalitsuse tasemel omapäi tegutsemise vastu. Tartus lastakse tänavakunstnikel rahulikult tegutseda ja saadakse aru sellest väärtusest, mis on nende tegevuse taga.
Kas tänavakunstil on ka negatiivsemaid külgi?
Kogu tänavakunst on minu jaoks hea ja halva, lubatud ja lubamatu piiri peal laveerimine. See, mis tundub ühele kontseptuaalne, on teisele mõttetu sodi. See, mis on ühele põhjendatud sekkumine linnaruumi, on teisele vandalism.
Mis sa arvad, miks tänavakunst on arenenud ülemaailmseks fenomeniks?
Kunst ei tohiks olla peidus kohas, kus seda spetsiaalselt vaatamas tuleb käia, vaid võiks olla loomulik osa igapäevaelust. Tänavakunsti puhul on eemaldatud ka see elitaarne maik, et kunst on midagi hästi kallist, mida saavad vähesed endale lubada ja mõista. Tänavakunst on hästi inimsõbralik lähenemine kunstile.
Mis sa arvad, kuidas areneb või muutub tänavakunst tulevikus?
Tänavakunsti puhul on põnev see, et leiutatakse pidevalt juurde uusi tehnikaid. Just nägin videot, kuidas droonide abil seinale joonistati. Palju on erinevaid liit- ja virtuaalreaalsust kasutatavaid projekte. Rääkimata meie enda SprayPrinteri muralirobotist.
Millised on tänavakunstnikud, kelle töödel tasuks silma peal hoida ja miks?
Mulle meeldivad kunstnikud, kes eksperimenteerivad ja mängivad keskkonnaga. Näiteks Mobstr, Evol, Invader jpt.
Sirla kõneleb ka festivalil sTARTUp Day 2019, et jagada oma kogemust ja mõtteid seoses tänavakunstiga.
