Birgit Krieger ja Merli Laissaar olid esimesed TalTechi e-tervise õppekava magistrandid, kes lõpetasid tavapärase magistritöö asemel rahvusvahelise teadusartikliga.
Krieger uuris, kas mobiiltelefonil põhinev funduskoop-kaamera (iC2) võiks pakkuda soodsamat kaasaskantavat alternatiivi suhkruhaigusest tingitud silmakahjustuse sõeluuringuks Eestis. Laissaare teadusartikkel tegeles palliatiivravi tulemusmõõdiku arendamise ja Eesti oludesse kohandamisega. Selle tulemusena said tervishoiukorraldajad kindluse rakendada küsimustik uue ravijuhendi loomisesse.
Teadusartikliga lõpetamisel on suur väärtus
Teadusartikliga TalTechi lõpetamine e-tervise õppekaval sai võimalikuks eelmisel aastal. Sellel on suur väärtus nii akadeemilises maailmas kui ka lõpetaja CV-s. Teadusartikkel läbib eelretsenseerimise kadalipu, mis tähendab, et algsele versioonile tehakse sadu parandusi. See on vajalik, et avalikkusesse jõuaks tipptasemel väljund, mida on võimalik teistel teadlastel edasi viidata ja kasutada.
Magistritöö kaitsmisel pole nõudmised nii kõrged kui 1.1 teadusartiklite publitseerimisel. Tänaseks on teadusartikliga lõpetanuid kokku kolm ning nende arv on kasvamas, sest tudengite huvi on suur.
Kvantiteedi asemel kvaliteet
Birgit Krieger alustas uurimistööga juba sisseastumise aastal ehk rohkem kui poolteist aastat enne lõpetamist just selle teadmisega, et soovib lõpetada teadusartikliga. Oma töös uuris ta, kas mobiiltelefonil põhinev funduskoop-kaamera (iC2) võiks pakkuda soodsamat kaasaskantavat alternatiivi suhkruhaigusest tingitud silmakahjustuse (diabeetilise retinopaatia) sõeluuringuks Eestis.
Kriegeri sõnul andis teadusartikli tegemine võimaluse keskenduda kvantiteedi asemel kvaliteedile. “Teadusartikkel on lühem, kuid see-eest kompaktsem ja fokusseeritum – vähemate sõnadega antakse edasi rohkem infot ning igal lausel on suurem kaal,” selgitab autor valiku põhjust.
Kuna praegu töötab Birgit Krieger tervisetehnoloogia ettevõttes, mis arendab välja digitaalseid lahendusi, tuleb teadusartikliga lõpetamise kogemus väga kasuks. Iga uue tervistehnoloogia väljatöötamine eeldab põhjalikke uuringud ning nende avaldamiseks on kõige sobivam väljund just teadusartikkel kõrgetasemelises ajakirjas.
Lisaks Birgit Kriegerile lõpetas teadusartikliga ka Merli Laissaar, kes valis teemaks palliatiivravi tulemusmõõdiku arendamise ja Eestisse kohandamise. Palliatiivne ravi on interdistsiplinaarne terviklik aktiivne ravi, mis on suunatud elu ohustava ja elukvaliteeti halvendava tervisliku seisundiga patsientide ja nende lähedaste elukvaliteedi parandamisele elu lõpuni kogu haiguse vältel.
Laissaare uurimistöö tähendas tulemusmõõdikute erinevate versioonide läbi töötamist ja valideerimist ning Eesti konteksti kohandamist. Oma teadustöös tegi Merli Laissaar tihedat koostööd Tartu Ülikooli Kliinikumi ja Põhja-Eesti Regionaalhaiglaga. Teadustöö tulemus leidis rakendust palliatiivse ravi juhendis soovitusena kasutada tulemusmõõdikut patsiendi palliatiivse ravi hindamiseks abistava vahendina. See on väga suur tunnustus, sest ravijuhend on tervishoius A ja O.
Ka tema jaoks oli teadusartikliga lõpetamine oluline seetõttu, kuna loob lisaks töö praktilisele väärtusele ja usaldusväärsusele võimaluse tulevikus osaleda rahvusvahelistes uuringutes. “Teadusartiklis saab tutvustada kogutud andmeid, nende analüüsi tulemusi ning inspireerida teisi teadlasi sarnastel alustel andmeid töötlema, et neid saaks hiljem võrrelda,” ütles Laissaar. Nii saame teada, kas sarnased tehnoloogiad on universaalsed ja seda ka teises maailma otsas.
Praegu töötab autor rahvusvahelises biotehnoloogiaettevõttes ning artikli kirjutamise käigus saadud teadmised ja oskused on talle abiks igapäevatöös, mis on otseselt seotud kliiniliste uuringute praktikasse rakendamisega. Olles teinud läbi teaduse tegemise protsessi on Merli Laissaarel lihtsam mõista ja ka kolleegidele edasi anda tõenduspõhise teadmise sisu.
Teadusartikliga lõpetamine on ajamahukas, kuid haarab laiema lugejaskonna
E-tervise magistrite juhendaja Riina Hallik tutvustas teadusartikliga lõpetamist kui raskemat teed, sest tegemist on kindlasti ajamahukama, detailsema ning rohkem süvenemist nõudva valikuga. “Samas pakub tulemus suurt rahuldust, sest teadusartikliga on võimalik jõuda laiema lugejaskonnani ning aidata otseselt kaasa valdkonna arengule,” tõi Riina Hallik välja uue mudeli eelise.
Ühtlasi annab teadusartikliga lõpetamine võimaliku lisatõuke doktoriõppesse astumisel. Kui protsess on juba ükskord läbi tehtud, on ka lihtsam teadlaseteed jätkata. “Nii on CV-s 1.1 artikkel omaette väärtus, sest annab tudengile aimu, mida teadustöö tegelikult tähendab ning kuivõrd oluline on detailitäpsus, metoodiline mõtlemine ja töökus,” märkis Hallik.
Lisaks annab teadusartikli kirjutamine selge ülevaate oskustest ning potentsiaalsetest nõudmistest teadusmaailmas tegutsemiseks. Samas lisas Hallik, et tuleb arvestada, et protsess on pikem, kuna enamjaolt algab artikli esimese versiooni esitamisest rangelt määratletud sündmuste käik toimetaja otsusest kuni mitmekordse eksperthinnangute tagasisidestamise ja spetsiifilise vormindamiseni välja.
Tudengite teadusartiklitega on võimalik lähemalt tutvuda siin:
Birgit Krieger, “Validation of mobile-based funduscope for diabetic retinopathy screening in Estonia”
Merli Laissaar, “Translation and cultural adaptation of IPOS (integrated palliative care outcome scale) in Estonia”.
