Eestis arendatakse uudset akude laadimise tehnoloogiat, millega ühel päeval tahetakse tuua revolutsiooni telefonide ja isegi elektriautode laadimisse.
Suurema tuule sai idee tiibadesse eelmisel aastal, mil idee autor Jörg Miikael Tiit esitles seda hackathonil ning leidis selle raames mõttekaaslasi, kellega on tänaseks loodud ettevõte. Lühikese ajaga on ideega murtud Ajujahi top 30 sekka ning koostööd tehakse ka Tallinna tehnikaülikooli innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuse Mektoryga.
Eestlased mõtlesid välja uue algoritmi akude laadimiseks
“StepCharge on tehnoloogiline lahendus liitiumakude laadimiseks. Liituimakud on praegu maailmas kõige enamlevinumad akud. Oleme loonud tehnoloogia laadimaks akusid viisil, mis pikendab akude kasutusaega ja eluiga, tõstes seda 30% võrra,” sõnas firma tegevjuht Tiit.
Ettevõtte tegevjuhi väitel on nende poolt arendatava tehnoloogia abil võimalik pikendada nutitelefonide akude kasutust nõnda, et lõpptarbija saaks igapäevaselt telefoni kasutada praegusest 2-5 tundi rohkem.
Ta lisas, et on mitu vastust küsimusele, miks ei ole keegi teine tulnud sellele ideele, millele nad tulid. “Kui toimus suurem üleminek nikkel-metallakudelt (NiHM) liitiumakudele, siis neile loodud laadimisalgoritmid tõsteti lihtsalt üle. Algoritmid töötavad küll okeilt ning suuri anomaaliaid ja probleeme ei ole esinenud. Me otsisime probleemi kohast, kust paljud seda ei otsinud ning me leidsime sealt pärli.”
Parasjagu toimub tehnoloogia valideerimiseks mitmeid teste, mida aitavad viia läbi erinevad koostööpartnerid, kelle seast toob Tiit nimeliselt välja Mektory ja Metroserti. Katsetuste raames on seda testitud erinevate liitiumakude peal, mis on olnud erinevas olekus ning elutsükli juures.
Tehnoloogia on patendeerimisel
Põhjendusega, et StepCharge’i poolt loodavad tehnoloogia on parasjagu patendeerimisel, ei soostunud Tiit sellest detailselt rääkima, kuid jagas siiski umbkaudselt tehnoloogia tööpõhimõtet.
“Kui me kujutame akut ette purgina, siis ega me sinna purki rohkem energiat sisse on pane. Küsimus on liitiumakude eripäras. Suudame akude vananemise protsessi tehnoloogia abil edasi lükata, pikendades sellega aku töö tsüklite arvu ehk eluiga ja kestvust.”
Kuigi patendeerimise protsessiga on juba alustatud, võib ettevõte patendi saada kätte alles kahe või kolme aasta pärast. Samas annab Tiit lootust, et kui patent saab juurde patent pending staatuse, saab ettevõte end juba turvalisemalt tunda, kuna see tagab juba mõningase kaitse.
Võimalikke väljundeid on kaks, kas füüsiline toode või müüdav algoritm
StepCharge’i taga olev meeskond ei ole veel suutnud otsusele jõuda, milline saab olema nende töö tulem. Hetkel on laual kaks varianti. Kas hakatakse tootma füüsilist seadet, mille abil saab pikendada nutiseadmete akude kestvust, või leitakse tee akudega seadmete tootjateni, kellele hakatakse algoritmi kasutamiseks müüma litsentse.
Esimesest võimalikust lahendusest ehk füüsilisest tootest on valminud ka prototüüp, mida on pingsalt katsetatud. Mõlema valiku puhul on ettevõte esialgu tagasihoidlik. Nutiseadmete kõrval näeb Tiit peamise turuna elektriautosid.
“Oleme tootmisega ettevaatlik, kui tehnoloogia jõuab valel hetkel valede inimeste kätte, siis on võimalik seda kopeerida.”
Hoolimata sellest, et juriidiline ettevõte on alles värskelt loodud, on StepCharge’i vastu juba huvi tundnud ka potentsiaalsed investorid, kuid nende kaasamisega ei ole ettevõte veel kiirustanud.