TalTechi ehitusteadlased uurisid koos Kanada kolleegidega elamute siseõhu temperatuuri ja niiskust mõjutavaid tegureid.
Uuringu eesmärk oli luua põhjamaisesse kliimasse sobivad elamute temperatuuri- ja niiskuskoormuse mudelid. Neid mudelid kasutatakse hoonete piirdetarindite projekteerimisel ning need näitavad suhet sisekeskkonna niiskuslisa ja elamistiheduse vahel.
TalTechi ehituse ja arhitektuuri instituudi lektor Simo Ilomets: „Oma uuringus võtsime fookusesse kaks hoone sisekliima põhinäitajat – siseõhu temperatuuri ja niiskuse. On selge, et liigne niiskus hoones ei kahjusta mitte ainult selle elanikke, vaid mõjub kahjulikult ka hoonele endale – kahjuks veel siiani sageli esinev hallitus majades on otsese liigniiskuse tulemus“.
Kuidas väliskliima sisekliimat mõjutab?
Uurimistöö aluseks võeti terve aasta vältel toimunud paarisaja Eesti korteri ja eramu sisekliima analüüs, mis põhines temperatuuri ja suhtelise niiskuse mõõtetulemustel elamute magamis- või elutubades. Saadud andmete põhjal loodud sisekliima suhtelise niiskuse mudelid valideeriti Soome mõõtetulemustega, mis lisab mudelitele usaldusväärsust.
Kui edasiste uuringute põhjal jõuti järeldusele, et sisekliima käitub sarnases kliimavööndis sarnaselt, keskenduti sellele, kuidas väliskliima sisekliimat mõjutab. Uuringusse kaasati enam kui kümne erineva piirkonna välisõhu temperatuuri ja suhtelise niiskuse andmed üle terve maailma Põhja- ja Kesk-Euroopast Põhja-Ameerika ja Jaapanini.
Seega olid vaatluse all riigid jahedast, külmast või koguni arktilistest piirkondadest, kus elamu sisekeskkonna jahutamise vajadus puudub sootuks või on marginaalne võrreldes küttevajadusega.
Järeldused saab lühidalt kokku võtta nii: külm välisõhk (-10…-20 °C ja külmem) ei mõjuta oluliselt siseõhu niiskustaset, kuna külmas õhus on väga vähe niiskust. Samas kui soojem välisõhk (ca +5 kraadist °C ülespoole) mõjutab oluliselt sisekliima niiskustaset – niiskem välisõhk tähendab ka niiskemat siseõhku.
Valmisid uued elamute sisekliima suhtelise niiskuse mudelid
Välisõhu niiskusest olulisemad näitajad on aga ruumi niiskuseraldus, mis sõltub asustustihedusest, ning ventilatsioon, mis viib niiskust ruumist välja.
Saadud järelduste alusel pakkusid teadlased välja täiesti uued elamute sisekliima suhtelise niiskuse mudelid – külmade ilmadega on siseõhu suhteline niiskus olenevalt toa temperatuurist ja asustustihedusest vahemikus 10…35% (samas kui inimesele sobivaks suhtelise niiskuse alampiiriks võib lugeda 25…30%). Suveperioodil on mudeli kohaselt siseõhu keskmiseks suhteliseks niiskuseks 55%.
Eesti elamute sisekliimat mõjutavad tegurid
Uurimistulemuste põhjal saab väita, et Eesti elamutes põhjustavad siseõhu liigset kuivust talvel ja varakevadel järgmised tegurid.
Talve lõpus (märtsis) on siseõhk reeglina kuivem kui talve algul (november-detsember) tulenevalt nii madalamast välisõhu suhtelisest niiskusest kui ka asjaolust, et sügisel hoone tarinditesse ja mööblisse akumuleerinud niiskus on talve jooksul välja ventileeritud.
Koos kasvava elatustasemega on kahanenud asustustihedus – elamispinda on ehitatud juurde ning korterid on suuremad kui nõukogude ajal. Leibkondade koguarv on suurenenud, kuid leibkonna keskmine suurus vähenenud.
Uute ning terviklikult renoveeritud elamute kaasaegsed ventilatsioonisüsteemid tagavad üldiselt nõutud õhuvahetuse, teatud juhtudel ventileeritakse võibolla isegi üle (eelkõige talvel).
Ülekütmine on järjest kasvav trend. Viimaste uuringute ja küsitluste põhjal on tänapäeval siseõhu temperatuur elamutes elanike soovil keskmiselt 23–24, tihti ka 25 °C (optimaalseks peetakse 21–22 kraadi).
Kuna küttekulud, võrreldes liisingu või üüri, kommunaalmaksete (s.h elektri) jt kuludega on muutunud marginaalseks, samuti ei kasutata enam tarbimispõhist küttekulude jaotamist, kasutavadki elanikud võimalust nautida just nii sooja tuba, kui kellelegi vähegi meeldib.
Kuidas talvel õhuniiskust suurendada?
Simo Ilometsa sõnul pakkus uurimismeeskond talvise õhuniiskuse suurendamiseks välja kaks võimalust.
Üks võimalus on siseõhu temperatuuri vähendamine (eelkõige ülekütmise vältimine).
Teise võimalusena pakuti kaasaegsetes ja renoveeritud hoonetes õhuniisutajate kasutamist. Kindlasti ei tohiks aga õhku täiendavalt niisutada vanemates, renoveerimata ja lisasoojustamata välisseintega raudbetoon- ja telliskorterelamutes, kus ventilatsioon on reeglina ebapiisav.
Uuringu kohta ilmunud teadusartiklit saab lugeda väljaandest Canadian Journal of Civil Engineering.
