Tallinna Tehnikaülikooli õppevaldkonna välisvahendite koordinaator Terje Haidak tutvustas ülikooli ajakirjas Mente et Manu selle aasta alguses Eestis tegevust alustanud Inseneriakadeemiat. 

Akadeemia näol ei ole tegemist uue maja, õppeasutuse või struktuuriüksusega, vaid haridus- ja teadusministeeriumi Euroopa Liidu tõukefondide toel käivitatud projektiga, mille eesmärgiks on tõsta inseneeria valdkonnas hariduse kvaliteeti ning kindlustada senisest suurem inseneride järelkasv. 

Inseneriakadeemia hõlmab tehnika, tootmise ja ehituse valdkonnas õpet pakkuvaid kõrgkoole ja kutseõppeasutusi. Kõrgkoolidest on liitunud Tallinna Tehnikaülikool, Tartu Ülikool, Eesti Maaülikool, Tallinna Tehnikakõrgkool ja Lennuakadeemia; akadeemiasse kuuluvaid kutseõppeasutusi on kokku üheksa. Projekti tegevusi juhib Haridus- ja Noorteamet Harno.

Inseneriakadeemia meetmel on kolm suurt eesmärki: kasvatada inseneriõppesse sisseastujate arvu, arendada õppe kvaliteeti vastavalt tööturu ja ühiskonna ootustele ning vähendada õpingute katkestamist. Püüdlus on, et suureneks insenerivaldkonnas õppivate tudengite osakaal ning inseneriharidusega inimeste arv tööturul.

Kuigi TalTechis on tehnika, tootmise ja ehituse valdkonna õppekavu üle paarikümne, valiti ülikoolis välja kaheksa fookusõppekava, mis on eelisarendatavad ja millel esmasena Inseneriakadeemia tegevusi piloteeritakse. 

Fookuskavad on valitud lähtuvalt tööjõuvajaduse uuringusüsteemi OSKA raportites välja toodud valdkondlike spetsialistide vajaduse prognoosidest ning tegemist on Eesti kontekstis unikaalsete kavadega, mille lõpetajad toetavad hiljem tööturul selgelt ja üheselt konkreetse valdkonna arengut.

Inseneriteaduskonna dekaani Fjodor Sergejevi sõnul soovitakse akadeemia toel rakendada süsteemsed lahendused ning uued ja jätkusuutlikud õpetamise mudelid. Juba varem on positiivse tulemuse andnud õppeassistentide kasutamine õppeainetes, kuid rahaliselt ei olnud võimalik tagada sellisele õppurite ja õppejõudude toele laiemat kandepinda. Inseneriakadeemia vahenditega saame seda teha fookusõppekavade jagu, kuid ikkagi mitte kõikide inseneeriavaldkonna õppekavade vajaduste katmiseks. Kuid õppeassistentide tugi peaks muutuma alaliseks ja saama Tehnikaülikooli õppetegevuse loomulikuks osaks.

Tahame proovida ka uusi õppimis- ja õpetamismudeleid, eelkõige projekt- ja probleemõppe näol, kus näeme võimalust senisest rohkem siduda õpingud päriselu probleemidega, seda laiema töömaailma esindajate õppetöösse kaasamise kaudu. Oma ala praktiseerivad eksperdid saavad juhendada ja suunata noori erialaste väljakutsete lahendamisel sünergias Tehnikaülikooli akadeemiliste töötajate teaduslike kompetentsidega.

Õppeainete tasemel projektide edasiarendamisega saame jõuda ka lõputööde tasemele, kus ülikoolide välistel koostööpartneritel on võimalik panustada konsultantidena ja kaasjuhendajatena. Juba praegu on suurem osa inseneriteaduskonnas kaitstud lõputööde teemadest pärit ettevõtlussektorist, kuid inseneerias näeme ette üliõpilaste arvu olulist kasvu. See tähendab suuremaid ootusi koostööpartneritele eespool mainitud mentorluse, praktikate ja lõputööde juhendamisse panustamise osas.

Kuigi TalTechi astumiseks on seatud küllalt kõrge matemaatika lävend, on ülikoolis õpinguid jätkates tihtipeale just matemaatika tudengitele suureks komistuskiviks. Vähendamaks esimesel kursusel väljalangemist, pakume Inseneriakadeemia toel alates käesolevast õppeaastast kõikidele insenerivaldkonna esmakursuslastele kahe akadeemilise kontakttunni jagu lisa matemaatikaõpet. 

Samuti piloteerime mitmesuguseid tegevusi tudengitele individuaalse toe pakkumiseks nõustajate, mentorite ja tuutorite abil, et vähendada õpingute katkestamist. Käimasoleva õppeaasta jooksul on väljalangemisohu varajaseks tuvastamiseks ülikoolis kavas kasutusele võtta õpianalüütika programm IntelliBoard.

Üliõpilaskandidaatide arvu kasvatamiseks on Avatud Ülikool Inseneriakadeemias oluliselt laiendanud gümnasistidele suunatud tegevusi. Neile insenerierialade tutvustamiseks mõeldud Noore Inseneri programmis (NIP) osales kevadsemestril 50 õpilast, sügisel on kavas avada kaks uut rühma.

Tütarlaste tehnikaaladele meelitamiseks mõeldud Unicorn Squadi gümnaasiumirühmades alustab sel sügisel kuni 300 tüdrukut 25 rühmas; kevadel alustas esimese mooduliga 120 tüdrukut esimeses 10 rühmas. Seega tänavu hõlmame regulaarsete tegevustega rohkem kui 400 tüdrukut ja järgmise aasta lõpuks soovime kasvatada selle numbri ligi 900-ni. 2026. kalendriaastal on eesmärk, et Unicorn Squadi rühmades osaleb aasta jooksul üle 1000 tüdruku.

Avatud Ülikool on kaardistanud, et koolinoortele mõeldud tegevustega jõudis TalTech 2023/24. õppeaastal ligi 90 kooli üle Eesti; Inseneriakadeemia kõikide kõrgkoolide ja kutseõppeasutuste peale viidi inseneriharidust populariseerivaid tegevusi läbi 111 õppeasutuses. TalTechil on Inseneriakadeemia raames kavas välja töötada ka vähemalt viis gümnaasiumiastmele mõeldud e-valikainet, et pakkuda inseneeriat tutvustavaid kursuseid ka ülikoolist füüsiliselt kaugemal asuvatele koolidele.

Inseneriakadeemia tegevusi kõrghariduses viiakse ellu Euroopa Liidu Sotsiaalfondi programmis „Inseneriakadeemia ja IT Akadeemia kõrghariduses“, tegevuste periood on 2023–2029 ning kogueelarve 34 miljonit eurot. TalTechi eelarve perioodiks 2024–2026 on üle 7,8 miljoni euro. Õppeasutuste teise etapi eelarve otsustatakse pärast 2026. aastal toimuvat vahehindamist.

Artikkel ilmus esmakordselt TalTechi ajakirjas Mente et Manu oktoobris 2024.