Kuidas veenda töötajaid sõitma vähem autoga, teise riiki lendamise asemel tegema kohtumisi veebis või aidata neil mõista, et ka digiprügi saastab keskkonda? Just sellega tegeleb praegu kaheaastane Erasmus+ projekt NWOW4NETZERO, millele on abikäe ulatanud ka TalTech.
Projektist räägivad täpsemalt TalTechi juuraprofessor Maria Claudia Solarte-Vasquez, projekti koordineeriva keskuse juht Andrijana Bogdanovska ning Mélissa Levaillant, prantsuse uuringutekeskusest Conseil & Reserche.
Kuna Euroopa Liit liigub heitgaaside koguse vähendamise poole, peavad muutma enda käitumisharjumusi ka suuremad ettevõtted. Muuhulgas on oluline teha töötajatele selgeks, kuidas keskkonnasõbralikumalt toimida. Et organisatsioone aidata, viib Erasmuse projekt kokku nii IT-spetsialistid, juristid kui ka haridusvaldkonna töötajad.
Eesti on teistele eeskujuks
Maria Claudia Solarte-Vasquezi akadeemiline taust on seotud juuravaldkonnaga, kuid lisaks on teda alati huvitanud ka jätkusuutlikkus. Solarte-Vasquez peab oluliseks läheneda teemale võimalikult mitmekülgselt ning luua lahendusi, mis töötaks pikaajaliselt.
Kuna Vasquez on Eestis juba mitmeid aastaid elanud, ning saanud ka kodakondsuse, oskab ta siinsest elust üht-teist rääkida. Näiteks toob ta välja, et oleme teistele EL-i riikidele eeskujuks nii vastutustundlikus ressursside kasutamises kui IT-alal digiressursside kasutamise osas. TalTech kaasati projekti just sel põhjusel, et organisatsioonil on kogemusi ja teadmisi, mida teistele jagada.
Abi Erasmuselt
Miks pidi organisatsioonidele tulema appi Erasmus?
Projekti koordineeriva keskuse juht Andrijana Bogdanovska selgitab, et ettevõtted ei ole enamasti nõus tegema lisakulutusi, et koolitada töötajaid jätkusuutlikumalt käituma. Seega pandi Erasmus+ projektiga kokku meeskond eri valdkonna spetsialistidest, kes looksid ettevõtetele teaduslikult välja töötatud meetodid ja tööriistad, kuidas töötajate käitumisharjumusi rohelisemaks muuta.
Põhiküsimus on nimelt selles, et kuidas saavad just ettevõtete kommunikatsioonispetsialistid jagada kogu ülejäänud kollektiivile nii teadmisi kui praktilisi tööriistu, et uued meetmed kasutusele võtta.
Meetodite loomiseks ja selleks, et et selgitada välja, kuidas teemat paremini kommunikeerida, tegi projektimeeskond mitu uuringut. Prantsuse uuringutekeskusest aitas teadusliku poolega tegeleda Mélissa Levaillant, kelle sõnul oli väga huvitav panna kokku info nii kommunikatsioonist kui jätkusuutlikkusest.
Nüüdseks on kaheaastasena planeeritud projekt poole peal. Parasjagu töötatakse selle kallal, milline koolitusmeetod kõige paremini toimiks. Edasi on plaanis luua platvorm, mida suhtekorraldajad saaksid kasutada ning ettevõttes rakendada.
Kuidas leida ühine keel?
Vasquezi sõnul on üheks suuremaks katsumuseks olnud konsensuse leidmine. Projektis osalevad eri valdkondade spetsialistid, kes peavad oma teadmised ühendama. Suur küsimus seisneb selles, kuidas viia enda teadmistepagas ja nende olulisus teisteni ja seda nii, et IT-inimesed saaksid aru juristidest või haridusvaldkonna töötajatest ja vastupidi.
“Samal ajal on see olnud igaühele väga kasulik saamaks aru, kui palju eri teadmisi on projekti õnnestumiseks vaja. Saame üha enam aru kui limiteeritud me kõik oleme oma suurte teadmistega,” märgib Vasquez.
Üks samm suurema muutuse suunas
Aga kuidas veenda lõpuks inimesi autot mitte kasutama ning valima teise alternatiivi? Ka see on Vasquezi sõnul paras pähkel.
“Inimesed tahavad minna tööle võimalikult mugavalt,” märgib ta. Ja kuigi näiteks Tallinnas on ühistranspordivõrk väga hea, siis maapiirkonnas see nii ei ole ning mugavuses tuleb teha järeleandmisi. Lisaks tahavad kõik olla oma liikumistes ka iseseisvad, iseenda peremehed. Ühistranspordiga sõites peab aga sõltuma näiteks sõiduplaanist.
“Oleme võtnud endale väga keerulise ülesande. Siiski teadvustame, et me ei saa lahendada selle projektiga kõiki probleeme, vaid teeme ühe järgmise sammu jätkusuutlikuma mõtteviisi suunas,” nendib Vasquez.
