Hollandis kavandatakse “liblikaefekti”: maantee kohal kõrguvat kaitsevõrku putukatele

Läbipaistvatest päikesepaneelidest "putukavõrk" aitab tiivulistel kiirteed ületada.

Butterfly Effect (tõlkes: liblikaefekt) on hiigelvõrk, mis ulatub üle A67 kiirtee Hollandis Strabrechtse Heide looduskaitsealal. Maanteed kattev “liblikasild” on kummaltki poolt puudega ühendatud teraspostide abil. Autorite sõnul on selliseid kaitsevõrke võimalik rajada igale poole. 

Osaliselt päikesepaneelidest koosneva hiigelvõrgu või membraani, mis kaitseb kiirteed ületavaid putukaid õhusaaste ja liikluse eest, kavandasid Hollandi disainibüroo VenhoevenCS, maastikuarhitektuuriagentuur DS Landschapsarchitecten ja päikeseenergiaettevõte Studio Solarix. 

Kõnealune 1500 hektari suurune ala on looduskaitse alla võetud just putukate ja lindude pärast.

“Kiirtee tähendab paljudele putukatele tohutut barjääri, sest liikluse tekitatavad õhuvoolud on neile surmavad,” ütles VenhoevenCS arhitekt ja juht Cécilia Gross arhitektuuriportaalile Dezeen. “Uuringud on näidanud, et paljud putukad, näiteks Phengaris alcon liblikaliik julgevad teed ületada ainult liiklusummiku korral, kui õhk on vaikne.” 

Disainibüroo kinnitusel sõltub 85 % maailma toiduvarust putuktolmeldamisest. 

Butterfly Effect vähendaks segavate õhuvoolude mõju ning julgustaks putukaid teed ületama ning rännates taimi tolmeldama. Samuti vähendaks see reostust, sest lämmastik ja muud liikluses tekkivad osakesed jääksid maanteega piirnevasse pinnasesse ja väetaksid seda. Rikkalikum muld aga aitab kaasa paremale taimekasvule, mis omakorda vähendaks maanteemüra. 

Sild, mida saab kasvatada eri suundades

Kaheksanurksetest päikesepaneelidest koosneva võrgu disain põhineb meekärgede kujul. See moodustaks maantee kohale ulatusliku päikeseenergiat tootva pinna. Idee autorid loodavad, et õhukeste läbipaistvate päikesepaneelide tootmiseks tarvilik tehnoloogia on peagi kättesaadav. 

“Tulevikku vaadates loodame, et järgmise põlvkonna lahendus oleks valmistatud hoopis tekstiilist, arvestades asjaolu, et tekstiilitööstus juba töötab energiat tootvate kiudude loomise kallal,” ütles Cécilia Gross. 

Ta selgitas, et “liblikasilla” kaheksanurkne struktuur võimaldab seda kasvatada vajalikes suundades. Tulevikus saaks selliseid kaitsevõrke kasutada ka linnapiirkondades, näiteks raudteede kohal. 

“Mudelina sobiks see kõikidesse paikadesse, kus on suur mürareostus, palju õhus lenduvaid osakesi või suur energiatarve,” rääkis Gross. “Sellest saab uue põlvkonna puhul prioriteetseks muutuva energiatootmise sümbol, midagi, mis aitab väiksematel ökosüsteemidel toime tulla ja panustab laiemasse lähenemisse kliimamuutustele ja elurikkuse kaole.”

VenhoevenCS on 1995. aastal asutatud Hollandi disainibüroo, mis keskendub kestlikule arhitektuurile. Hiljuti esitles ettevõte puidust veespordikeskuse kavandeid 2024. aasta Pariisi olümpiamängude tarbeks. 

DS Landschapsarchitecten on Amsterdamis asuv arhitektuuri- ja linnaplaneerimise ettevõte. Studio Solarix on samuti Hollandi pealinnas asuv päikeseenergiaettevõte. 

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.