Eesti paistab maailmapildil eredalt silma inimeste ja kõrgtehnoloogiliste suhete uurimises. Siiski, tuleb arvestada, et see avastusretk on alles alanud ja meil on veel pikk tee minna, tõdeb Tallinna Tehnikaülikooli õiguse instituudi vanemlektor Maria Claudia Solarte Vasquez.
See on teekond, mida toetaks erinevate valdkondade teadlaste kaasamine, sh laiaulatuslik koostöö õigusekspertidega ning õigusvaldkonna pakutavate vahendite suurem kasutamine.
“HCI (Human-Computer Interaction ehk arvuti ja inimese suhtlus) ja HAII (Human-AI Interaction ehk AI ja inimese suhtlus) disainimisel tuleb kindlasti arvestada ka õigusliku poolega,” rõhutab Solarte Vasquez. Ta selgitab artiklis, et innovaatiliste tehnoloogiliste lahenduste rakendamine õigusvaldkonnas on suurepärane näide sellest, kuidas saab traditsioonilisi praktikaid muuta.
Biomeetrilised katsed muutuvad laiahaardelisemaks
Rääkides traditsiooniliste praktikate muutmisest, tuleb inimese ja AI “suhete” reguleerimisel tuleb appi TalTechi majandusosakonna EyeTracking Lab, mis pakub selleks mitmeid tipptasemel uuenduslikke tööriistu. Näiteks pilgujälgimine (eye tracking) ja unikaalne elektroentsefalograafia (EEG) ehk ajukoore elektrilise aktiivsuse hindamine, mis on kombineeritud funktsionaalse lähiinfrapunaspektroskoopiaga (fNIRS). See on tehnoloogia, mis kasutab inimese ajutegevuse mõõtmiseks infrapunasensoreid.
“Need tööriistad avaldavad erilist innovaatilist mõju eelkõige siis, kui neid rakendatakse õigusvaldkonnas,” rõhutab Solarte Vasquez. Tema sõnul aitavad need andmeid koguda nii juriidiliste toodete, teenuste kui ka süsteemide kasutajakesksuse parandamiseks, muutes need intuitiivsemaks ja kasutaja vajadustele vastavaks. Ehk teisisõnu lihtsamaks ja mõistetavamaks.
Kuidas see täpsemalt toimib?
Tallinna Tehnikaülikooli majandusosakonna EyeTracking labori pilgujälgimise katsed annavad uudse ülevaate sellest, kuidas kasutajad arvutiliidestega suhtlevad.
“Mõistes, kus ja kui kaua inimene konkreetsetele ekraanielementidele keskendub, saame koguda väärtuslikke biomeetrial põhinevaid andmeid kasutaja fookuse ja visuaalsete eelistuste kohta. See protsess on abiks määramisel, millises ulatuses on juriidilised dokumendid ja süsteemid arusaadavad, intuitiivsed ja kasutajasõbralikud,” selgitab Solarte Vasquez.
Tehnoloogia aitab välja selgitada sobivaima lahendi
EEG/fNIRS-i kombineeritud katsed pakuvad TalTechi teadlaste sõnul senisest veel paremat teadmist, kuidas inimese aju reageerib tehnoloogiate ja tehisintellektisüsteemidega „suhtlemisel”.
Kui EEG fikseerib aju elektrilise aktiivsuse, n-ö valgustades neuraalset dünaamikat seaduslike liidestega suhtlemisel, siis samal ajal jälgib fNIRS aju verevoolu ja hapnikuga varustamist, näidates aju metaboolseid reaktsioone.
See mitmekülgne ja laiahaardeline lähenemisviis annab tervikliku ülevaate, kuidas arendada õigustooteid, -teenuseid ja -süsteeme, mis ei ole ainult õiguslikult tugevad, vaid ka keskenduvad kasutajakogemusele. Tänu sellele on lihtsam analüüsida ja tuvastada uuenduslikke infokuvamise meetodeid, sh visualiseeringuid ja helisid, mida saaks probleemideta õigussüsteemidesse integreerida.
Eeltoodud biomeetrial põhinevatest katsetest saadud teadmisi integreerides saame parandada õigustoodete, -teenuste ja -süsteemide kvaliteeti ning juurdepääsetavust. „Kui õigustehnoloogiad keskenduvad kasutajakogemusele, siis see võimaldab meil tõepoolest muuta õigusvaldkonna tooteid-teenuseid inimeste jaoks kättesaadavamaks ja kasutajasõbralikumaks,” märgib Solarte Vasquez.
Testimismeetod, mis on juba õigusvaldkonnas progressiivne
Praegu tuleb tõdeda, et UX-i testimismeetodite (nt pilgu jälgimise tehnoloogia) kasutamine on õigusvaldkonnas väga progressiivne lähenemine. Näiteks andmetüübid, nagu fikseerimispunktide arv, aitavad määrata kindlaks, kus ja kui kauaks keskendub inimese pilk teatud tekstiosadele, dokumentidele või üldiselt digitaalsetele liidestele. Pupillide laienemise andmed võivad näidata jälle meie kognitiivset koormust ja emotsionaalset seotust. Need andmed annavad teada, missugused on inimeste psühholoogilised reaktsioonid teatud tehingute korral või juriidiliselt olulist sisu lugedes.
Niisiis on EEG ja fNIRS-i kombinatsioon toonud n-ö uued mõõtmed ja võimalused ajutegevuse ja kognitiivsete protsesside mõistmiseks, mida saab ja tuleb ära kasutada ka õigusvaldkonna vaates, sh õigustoodete-teenuste kättesaadavamaks ja kasutajasõbralikumaks muutmisel.
Võib öelda, et tehisintellekti õigesti ja tõhusalt kasutades täiendab see õigusvaldkonda nii, et sellest võidavad kõik: teadlastest lõppkasutajani välja.
