Doktoritöö raames veresoontes leiduva rasva lagundamise üle pead murdev nooremteadur Natjan-Naatan Seeba jagab oma teekonda ja teadustöö tähtsust, alustades sellest, kuidas ta jõudis keemia ja biotehnoloogia valdkonda ning miks valis just TalTechi oma õpingute alustamiseks.

Praegu on veel viimane hetk, kui paljud gümnaasiumi lõpetanud noored või juba kraadi omandanud õppurid mõtlevad haridustee jätkamise peale ja valivad ülikoolide õppekavadest endale meelepäraseid erialasid. Kuidas jõudsid sina keemia ja biotehnoloogia valdkonna juurde ja miks valisid just TalTechi? 

Kui ma gümnaasiumi lõpetasin, siis proovisin päris mitmele erialale, aga mis pani mind tehnikaülikooli poole vaatama, oli see, et mulle meeldis biokeemia ehk lihtsamalt öeldes loodusteadused ja bioloogia. See pakkus mulle huvi juba gümnaasiumis ja tehnikaülikoolis olid õppekavad, kus sain süveneda mind eriti paelunud toitumise biokeemiasse ja sellesse, kuidas biokeemilised protsessid toimuvad.

Alustasin bakaõpinguid tegelikult toidu- ja biotehnoloogia suunal, aga üldained hõlmavad kõiki keemiavaldkondi, ja kogu see õppimine on meil siin väga interdistsiplinaarne. Meil õpetatakse orgaanilisest keemiast kuni rakubioloogiani välja ja kindlasti pean ma mainima ka seda, et kogu seltskond on meil väga heterogeenne. 

Pärast bakalaureuse lõpetamist tegin magistrikraadi toidutehnoloogias ja tootearenduses. Tegelikult ühinesin ma juba bakalaureuse viimasel aastal uurimisrühmaga, kus olen ka praegu ja teen oma doktoritööd, mis uurib lipoproteiinide metabolismi. Lihtsamalt öeldes uurime, kuidas veres ja inimese organismis toimub rasvade lagundamine. 

Kas selle suure õppimise kõrval on olnud ka võimalusi minna laborisse ja seal päris kogemus saada? 

Õppekorralduslikust aspektist ongi hästi tore just see, et meil on päris palju praktikat. Laborite uurimisrühmadega ühinevad tudengid juba oma teisel õpingute aastal. See on see hetk, kui saadakse kätte see päris esimene nii-öelda teadustöökogemus. 

Kuna ma olin toidukeemik, siis meie saime ühe õppeaine raames teha praktilist koostööd ühe alustava ettevõttega, kus saime arendada neile välja toote – funktsionaalne fermenteeritud tervist toetavate omadustega jook, millel on tervisele positiivne mõju. 

See on nüüd kasvanud meie ülikooli spin-off-ettevõtteks Raw Edge. Ja see on ka väga hea kogemus, mida CV-sse kirja panna, et sul on juba õpingute ajal olnud võimalus osaleda mingis olulises arendustöös. 

See oli alustava ettevõtte näide, aga praegu teeme näiteks koostööd ühe Rootsi ravimiarendusettevõttega, kelle ravimikandidaate me testisime. Samuti oleme teinud koostööd USA-s arendatud ravimikandidaatide testimisega, Itaalia ettevõtetega ja mitme ülikooliga. Võib öelda, et seltskond, kellega kokku puutume, on väga rahvusvaheline.

Aga millised olid sinu isiklikud lemmikõppeained, mis panid sul silma tõeliselt särama? 

No minu lemmikõppeaine oli siiski biokeemia, see meeldis mulle väga ja selle kaudu leidsin ma endale ka teadusgrupid ja uurimisrühma.

See uurimisrühm on seotud sinu doktoritööga? Räägi pisut lähemalt, mida sa nooremteadurina täpselt teed. 

Nagu ma ennist mainisin, siis uurime, kuidas vereringes rasvasid lagundatakse. Meie uurimisrühm on välja töötanud sellise meetodi, kuidas saame mõõta vererasvade lagundamise efektiivsust verest eraldatud vereplasmast. Kasutame oma meetodit kui nii-öelda mudelsüsteemi, et uurida vererasvade lagundamise protsessi otse inimeste lahjendamata vereplasmades. Meie meetod võimaldab teatud määral jäljendada füsioloogilist keskkonda (vereringe), kus lipoproteiinlipaas organismis funktsioneerib.

Inimestel on veresoone kapillaaride seina küljes lipoproteiinlipaas, mis lagundab veres rasvasid. Meie olemegi välja töötanud sellise meetodi, kus võtame inimesel verd ja eraldame verest vereplasma, kus on sees rasv. Paneme eraldatud vereplasma oma seadmesse, lisame sinna juurde sellesama valgu ja vaatame, kuidas valk rasvasid lagundab. Saame testida ka erinevaid mõjutegureid, näiteks ravimikandidaate, mis aitaksid vererasvade lagundamisele kaasa. Me saame neid sinna juurde lisada, vaadata, kas see protsess läheb paremaks või halvemaks – näeme, kuidas süsteem toimib. Näiteks oleme oma meetodit rakendanud koostöös Viini meditsiiniülikooliga, et uurida, kuidas leptiin maksast rasva välja viib.

Veres rasvade lagundamise protsess on päris keeruline, aga see on oluline südame-veresoonkonna haiguste kontekstis. Lisaks on kõrge vererasvade tase seotud ka muude haigustega, nagu näiteks pankreatiit, rasvmaksa teke ja diabeet. On ka inimesi, kellel on haruldased geneetilised mutatsioonid, mistõttu neil on vererasvade tase hästi kõrge, ja nendele inimestele olekski vaja arendada ravilahendusi, mis aitavad rasvade taset nende veres alla tuua. 

Praegu on sinu fookus doktoritööl. Aga kas oled jõudnud mõelda ka juba natuke kaugema tuleviku peale – sellele, milliseks võiks kujuneda sinu karjäär? 

Traditsiooniliselt, kui doktorikraad on omandatud, on valik minna tööstusesse, näiteks

ravimiarendusfirmasse või biotehnoloogia ettevõttesse, või siis teadusega edasi tegeleda. 

Selle viimase raames on näiteks post-doc’ina võimalik minna mõneks aastaks välismaale kuskile teadusasutusse tööle, kus tehakse teadust, avaldatakse oma töö tulemused. Sealt on võimalik tagasi tulla ja oma nii-öelda iseseisvat teadlasekarjääri alustada. 

Mina ei oska praegu veel öelda, mida täpselt edasi teen, aga hetkel kaldun pigem akadeemilise kui tööstusliku maailma poole. 

Väga paljud noored mõtlevad nii, et lõpetan bakalaureuseõppe ära ja lähen kohe tööle, et aitab küll sellest õppimisest. Aga sina oled praegu juba doktorantuuris. Kuidas sa ise tunned, et TalTech on sinu õpiteekonda toetanud ja aidanud sul teha otsuse minna doktorantuurini välja? 

Pärast bakalaureust tundsin, et mulle pakub pigem huvi teaduslik pool kui see rutiinne tööstus. Lisaks tundsin, et bakalaureusekraadiga ei olnud mu teadmised nii head, et saaksin teha sellist tööd, kus ma lihtsalt ei käi esmaspäevast reedeni oma tunde täis tegemas. Ma tahtsin ikkagi oma teemasse rohkem süvitsi minna ja asju selgemaks saada. 

Ja ma ei taha kindlasti siin öelda seda, et kui sa lähed pärast bakalaureusekraadi omandamist kuskile tööle, siis sa ei arene edasi – kindlasti arened ja eks uusi teadmisi luuakse ka ettevõtluses arendusosakondades. 

Lihtsalt mina tahtsin ennast edasi arendada õppides. Lisaks hakkas mulle väga meeldima uurimisrühm, millega ma liitunud olin, ja kool võimaldas mul tegeleda selle kõigega süvitsi. 

Millise soovituse annad sa neile noortele, kes nüüd veel viimaseid päevi mõtlevad, kas tasub tulla õppima TalTechi loodusteaduseid, keda näiteks huvitab ka geenitehnoloogia või rakenduskeemia? 

Üks ja väga oluline teadmine on kindlasti see, et loodusteadused ei kao mitte kuskile. 

Ja mida ma tahaksin välja tuua, on see, et TalTechist saadavad bakalaureuse taseme baasteadmised on põhimõtteliselt igal pool rakendatavad ja need annavad suure valikuvõimaluse edaspidiseks. 

Sa saad valida, kas tahad teha orgaanilist sünteesi, analüütilist keemiat, biokeemiat, toidukeemiat, sünteetilist bioloogiat, molekulaarbioloogiat – neid võimalusi on hästi palju. 

Kindlasti tahan rõhutada seda, et meil on väga hea ja heterogeenne seltskond. Ma soovitan meie teaduskonda kõigile, kellele loodusteadused meeldivad.