Tokyo ülikooli teadlased töötasid välja meetodi, millega saab katta robotsõrme elavate inimrakkudega. Kuigi tegu on robootikas suure edasihüppega, kuid tekitas meetod teadusmaailmas ka mitmeid vastuolulisi arvamusi, vahendab The Guardian.

Teadlased on ka varem nahasiirdeid tootnud, kuid seni oli probleemiks elava naha kinnitamine kolmemõõtmelistele dünaamilistele objektidele, nagu sõrm. Teadustööd juhtinud Tokyo ülikooli professor Shoji Takeuchi sukeldus kõigepealt robotsõrme silindrisse, mis oli täidetud kollageeni ja inimese nahafibroblastide lahusega. Just need kaks peamist komponenti moodustavad nimelt naha sidekoe.

Tõetruu tulemus

Komponendid katsid pinna nagu värvikrundi, luues õmblusteta põhja järgmisele rakukihile – inimese epidermise keratinotsüütidele –, millele kleepuda. Sõrme edasi-tagasi painutamine tekitas sõrmenukkidele loomuliku ilmega kortsud ja haavatuna paranes meisterdatud nahk ise kollageensideme abil, nagu inimeselgi.

Vastuolulised emotsioonid

Teadustöö sissejuhatuses on kirjeldatud humanoide kui inimesele sarnaste omadustega loodud roboteid, millel on potentsiaali meiega ka loomulikult suhelda. Mitmete uurijate sõnul võivad aga väga elutruud robotid kutsuda inimestes esile “võõristamise oru” efekti. Viimane tekib, kui mehaaniline objekt sarnaneb ligilähedaselt bioloogilisele organismile – inimene tajub ebamugavust ning kummastust.

Oxfordi ülikooli neuroteadlane, professor Fabian Grabenhorst, kes samuti nimetatud nähtust uurib, pidas jaapanlaste tööd “fantastiliseks tehnoloogiliseks saavutuseks”. Grabenhorst tunnistas, et esialgu võib inimese ja roboti koosmõju tunduda kummastavana. Läbi viidud uuringud näitavad aga, et kui inimesel tekib robotiga positiivseid kogemusi, siis aja jooksul reaktsioon muutub.

Humanoidid leiaks meie maailmas palju kasulikku rakendust – inimsarnased robotid saaks hakkama eri rollides – olla kasulikud õendusabina või teenindussektoris.

Töö jätkub

Tokyo ülikooli meeskond kavatseb nüüd lisada kunstliku naha kihtidesse ka keerukamaid funktsionaalseid struktuure, nagu sensoorsed neuronid, juuksefolliikulid, küüned ja higinäärmed. Tihe töö käib ka inimnahaga kaetud robotnäo kallal. “Oleme üllatunud kui hästi naha kude roboti pinnaga ühildus,” sõnas Takeuchi. “Meie töö on aga alles esimene samm elava nahaga kaetud robotite loomise poole.”