Tallinna Tehnikaülikool avab 2023. aasta septembris kaks uut ning Eesti mastaabis unikaalset magistrikava.

Neist üks avab ukse võrgutehnoloogiate ja -teenuste maailma ning teisel, riistvara arenduse ja programmeerimise kaval valmistatakse ette laia silmaringiga tippspetsialiste, kes suudavad lahendada arvutitel põhinevate elektroonika- ja automaatikasüsteemide keerukaid ülesandeid.

Tööturg vajab uusi insenere

Eesti Elektroonikatööstuse Liidu tegevjuhi Arno Kolgi sõnul ei ole magistritasemel elektroonikainseneride saadavus tööturul olnud piisav ning edukad elektroonikafirmad vajavad neid, et laiendada nii arendus- kui ka tootmismeeskondi. Ta avaldas lootust, et tänu TalTechi uutele kavadele hakkab olukord paranema.

“Kogu kaasaegne digitaliseeritud maailm põhineb elektroonikal ning sellise erialavalikuga inimestele on pärast ülikooli lõpetamist paljud uksed valla,”  rääkis Kolk ja märkis, et liidul oli võimalus uute õppekavade kujundamisel kaasa rääkida ning tagada seeläbi tihe side ülikoolis pakutava hariduse ja ettevõtete vajaduste vahel.

Võrgutehnoloogiate ja -teenuste õppekava juhi Andres Eegi hinnangul kasvab OSKA tööjõuturu analüüsi kohaselt nõudlus nii kommunikatsioonitehnoloogia spetsialistide kui ka tarkade tellijate järele, kes oskavad kavandada ja IKT sektori arendajatelt tellida innovaatilisi, kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid lahendusi.

“Praegu vajavad pädevaid insenere nii IKT kui teised majandussektorid, kus tuleb lahendada digitaliseerimisega seotud ülesandeid ja probleeme,” nentis Eek lisades, et Eesti tööstussektoril on vaja konkurentsieelise saavutamiseks ja hoidmiseks rakendada sobivaid digitehnoloogiaid, mis toetavad ettevõtte arengut.

Võrgutehnoloogiate ja -teenuste magistrikavale on õppima oodatud bakalaureuseõppe lõpetanud IKT erialadelt või muude erialade lõpetajad, kel on vähemalt üheaastane tööstaaž IKT valdkonnas.

Õpirada vastavalt soovile

Mõlemal õppekaval õppijad saavad valikainete abil koostada erinevaid õpiradasid vastavalt soovitud kompetentside profiilile. Näiteks saab valida aineid teistelt IT-teaduskonna kavadelt, küberturvalisuse, tarkvara arenduse ja andmeteaduse valdkondadest. Erialaseid teadmisi saab täiendada sobivate valikutega inseneri- ja majandusteaduskonnast.

Riistvara arenduse ja programmeerimise magistrikava programmijuht Peeter Ellervee ütles, et uus õppekava on Eestis ainulaadne, sest katab nii riistvara kui tarkvaraga seotud teemad, õpetatakse arvutipõhiste sard-, elektroonika- ja automaatikasüsteemide loomist, käitamist ja haldamist.

“Sealjuures on õppimise käigus võimalik kitsamalt keskenduda ühele või teisele temaatikale,” märkis Ellervee. Ta tõi välja, et oluline lisaväärtus õppekavas on interdistsiplinaarsed projektiained teiste õppekavadega nii IT teaduskonnas kui tehnikaülikoolis laiemalt.

Riistvara arenduse ja programmeerimise süvitsi õppimine magistrantuuris annab tudengile oskused uute tehnoloogiate loomiseks ja ellu rakendamiseks väga erinevates eluvaldkondades alustades meditsiinist ja lõpetades pangandusega, hõlmates riistvara- ja tarkvaraarendusi, automaatjuhtimissüsteemide projekteerimist ning palju muud.