Oleme harjunud, et “raadio keeratakse lahti” ning sealt tuleb raadiojaama programm. Autos, tööl, kodus köögis, isegi igivanast keeratavate nuppudega raadioaparaadist suvilas. Kahjuks võib see kõik muutuda, nii et vanad raadioaparaadid enam heli ei edastagi – siis kui toimub digipööre ka raadios ja FM edastuse asemele tekib DAB.

DAB (digital audio broadcasting) ehk digitaalne audioedastus ei ole tegelikult midagi uut. Sea on maailmas testitud kümneid aastaid ning leidub riike, kus DAB on üsnagi laialdaselt kasutusel. Õige hetk sellest täna kirjutada on aga seetõttu, et mõned nädalad tagasi võttis Norra vastu otsuse lülitada kogu riigis FM raadio välja ning minna üle just digitaalsele raadiole.

Asi onrahas: kuidas digisignaal analoogist odavam on?

Selleks, et mõista, mis asi DAB päriselt on ja kui palju on ta parem FM analoogedastusest, palusime appi Eesti rahvusringhäälingu (ERR) raadio tehnika ja salvestusosakonna juhataja Vytautas Martinonise.

Nagu enamik asju, mis liiguvad analoogsignaalist digitaalseks on ka DAB hulga kuluefektiivsem ning säästlikum lahendus.Martinonise sõnul on praegu Eestis kümmekond raadiomasti, igas mastis neli saatjat, kust ühest saatjast on võimalik edastada ühte raadioprogrammi. DABi puhul oleksvõimalik edastada ühest saatjast nelja programmi. Kui täna edastada FM kvaliteediga raadiot läbi digitaalse signaali, on võimalik korraga välja saata ühe raadiojaama asemel neli ning teha seda samas sagedusvahemikus mis täna. Ja rahaline võit tulebki saatjate vähendamisest – täna edastab üks saatja raadiosignaali teatud hulga kilovattide võimsusega. Kuna saatja edastab vaid ühte jaama, on iga jaama jaoks vaja eraldi saatjat. DAB võimaldab aga edastada ühes saatjas näiteks nelja jaama, mille tõttu on vaja ka vähem saatjaid ja seega ka kulub nende tööshoidmisele vähem raha. Martinonise arvamuse kohaselt võiks ERR vaid DABi kasutades saatekuludelt hoida kokku kuni 60% eelarvest, mida suunata teistesse üksustesse, näiteks raadioprogrammide arendusse.

Üks sagedus üle Eesti

Ent peale lihtsalt säästlikkuse on DABil veel eeliseid, näiteksraadiolevi sagedused. Kui täna on vaja näiteks Raadio 2 edastamiseks Tallinnas ühte, Läänemaal teist, ning Lõuna-Eestis kolmandat sagedust, siis digitaalse raadio puhul võiksime läbi ajada palju vähemate sagedustega kogu levialasehk terves riigis. FM signaalide puhul on vajadus erinevate sageduste järgi just seepärast, et ühe sageduse peal edastatav signaal hakkaks lõpuks vastuvõtjas tekitama liigselt segavaid signaale.

“Kui ma samal sagedusel edastan mitmest erinevast kohast sama signaali, siis interferentsid, mis tekivad majade ja pinnase peegeldustest, hakkavad raadiosse jõudes üksteist segamaja heli kvaliteet ei ole kuulaja jaoks nii üldse vastuvõetav. See tingib selle, et ühes piirkonnas saab kasutada ühte sagedusspektrit nii, et kõrval olevad saatepiirkonnad samu sagedusi ei kasuta,” räägib Martinonis, miks me peame Eestis ringi reisides kogu aeg otsima oma lemmikkanali sagedust.

Digitaalsele raadiole on aga sisse ehitatud signaali vastuvõtu parandamise algoritmid, mis tähendab seda, et digitaalne raadio võib vahel signaali vastu võtta mitmest eri allikast korraga. Raadios peituv süsteem leiab signaalist üles õiged paketid ning mängib heli ette ilma probleemideta. Sestap ei ole sageduste segamine siin probleemiks ning kasutada võib üleriigiliselt hulga vähemaid sagedusi. Nii vabaneb omakorda palju sagedusi, mis varem FMjaama all kinni olid ja kokkuvõttes jõuame välja taas esimesse punkti, kus saatjaid ning sagedusi on kasutuses vähem.

Kolmas suur eelis DAB raadiote puhul on võimalus edastada lisaks helile ka muudmultimeediasisu. Avaneb võimalus hakata koduraadiote või auto armatuurlauaekraaanidele saatma vajalikku infot. Kommertsjaamad saaksid näidata nii reklaami, ringhäälingu puhul on võimalik näidata nii saates praegu käsitletavat küsimust ja stuudiotelefoni numbrit. FMi puhul kasutatakse RDS süsteemi (see kiri, mis vahel raadiot kuulates ekraanilt läbi libiseb), kuid RDSi tekstiväli on üsnagi piiratud ja suuremat paindlikust ei oma.

Üleminek vajab kindlat, riiklikku kätt

Selleks, et digipööre toimuda saaks, on Martinonise sõnul aga vaja konkreetset ja kindlat raadio digitaliseerimise kava. Norrat näiteks tuues on riik teemaga tegelenud üsna pikka aega. “Nende eesmärk oli, et ülemineku ajaks oleks 99,5% majapidamistes DAB raadiolevi ning enamus autoraadiotest sisaldab DAB vastuvõtjaid – kas siis tehase poolt sisseehitatuna või siis muunduritena, mis võimaldaksid DABi vastu võtta. Teine suur eesmärk oli varustada umbes 60% majapidamistest DAB vastuvõtjatega,” räägib Martinonis. See oli riiklik programm, et DABile ülemineku hetkeks suudaksid inimesed uut raadiosignaali ikka kuulda.

Kui täna on DAB vastuvõtjate paigaldamine autoraadiotesse tehase poolt vabatahtlik, siis pikki aastaid on tehtud tööd selle nimel, et Euroopa Liit muudaks DAB võimekusega autoraadiote tootmise kohustuslikuks kogu liidus. “Kui DABile üle minna, peaks see olema hästi kiire, aga samas ka inimesi arvestav protsess,” räägib Martinonis. “Ma ei näe valikuvarianti, et inimesed ise hakkaksid ostma DAB raadioid. Vajalik on kiire protsess selleks, et üleminekuperiood, mil töös on nii FM kui ka DAB saatjad, oleks võimalikult lühike, kuna sel ajal tuleb saatekulusid tasuda topelt.”

Digitaalset raadiot kasutavad täna juba mitmed riigid nagu Suurbritannia, Prantsusmaa, Holland,Taani ja Saksamaa. Mõni kuu tagasi teatas ka Läti, et alustabDAB saatjatega katsesaateid.

Mida Eesti teeb?

Ehkki Eesti Raadio katsetas2000ndate aastate DAB raadio edastamist Tallinna Teletornist, jäi projekt katki, kuna digitaalse signaali vastuvõtjaid oli terves riigis vaid paar tükki. Lisaks polnud tolleaegsed veaparanduse algoritmid nii tõhusad kui täna ning tekitasid nõrga levi korralmitmeid probleeme.

Martinonise sõnul onEestis ja Soomes DABi entusiasmi vähendanud lootus, et mobiilsidevõrgud pakuvad läbi interneti digitaalsele raadiole asendust. Tema on aga veendunud, et ei toimiks nii, nagu vaja.

“Striimides ja mobiililt kuulates tuleb mängu üks Euroopalik inimõigus. See on õigus vabale ligipääsule informatsioonile ja raadio on see, kes seda tagab,” räägib Martinonis. “Kui sa ostad omale raadio, teed sa ühekordse rahalise väljamineku ning sa saad raadiot piiramatul hulgal kuulata. Kui sa ostad omale mobiiltelefoni, siis on see samuti ühekordne väljaminek. Aga teine väljaminek on igakuine tasu mobiilioperaatorile sideühenduse eest ning kolmandaks sõltub see väljaminek mobiilioperaatori sidepaketist. Kui see paketi maht on väikene, siis sa raadiot ühel hetkel enam ei kuula.” Neljandaks põhjuseks toob Martinonis, et mobiilivõrgu mastidel on piirangudkui mitutklienti seeteenindada suudab. Raadio puhul säärast probleemi ei eksisteeri, kuna vastu võetakse täpselt sama signaali.

Raadio plussiks räägib loomulikult ka see, et tänapäevased mobiiltelefonide akud peavad vastu heal juhul vaid paar päeva. Samas võib patareidel töötav raadiovastuvõtja, nii FMikui ka DABiga, võib töötada mitu kuud järjest. Lisaks töötavad suure elektrikatkestuse korral tänased mobiilimastid akudelt mõned tunnid, samas kui raadiomastidel on olemas diiselgeneraatorid ja seega ka võimekus tuua inimesteni saateid ka pikaajaliste elektrikatkestuste korral. See jätab digitaalse raadio tuleviku Eestis praegu lahtiseks.

Avafoto: Berit Roald/AP/Scanpix