Tallinna Tehnikaülikooli juures tegutseva FinEst Targa Linna Tippkeskuse teadlased said aasta lõpus valmis käsiraamatu, mille eesmärk on toetada kohalikke omavalitsusi, nende juhte ja ametnikke, aga ka piirkonna ettevõtteid ja huvirühmi küsimustes, kuidas targa linna algatusi kõige efektiivsemalt juhtida.
Uuest käsiraamatust leiab praktilised soovitused, mida toetavad näited linnapiirkondadest üle maailma. Need soovitused põhinevad omakorda teadmistel, mis ühendab targa linna kohta käivas teaduskirjanduses esile tõstetud parimad tavad tõenditega, mis pärinevad veebiküsitluse ja ekspertintervjuude kaudu kogutud andmetest.
Arvestades targa linna algatuste keerukust ja mitmekesisust, pole üllatav, et nende juhtimine jääb omavalitsustele kogu maailmas üheks suurimaks väljakutseks. See väljakutse on põhjalikult dokumenteeritud ÜRO aruandes “Global Review of Smart City Governance Practices”. Uuring hõlmas halduspersonali ja kohalike omavalitsuste juhtide aktiivset osalust, kes mängisid keskset rolli laiaulatusliku andmekogumise toetamisel, hõlmates enam kui 250 linnapiirkonda viiel kontinendil.
Vaadates otsa mitmekülgsetele väljakutsetele, mida digitaalne üleminek linnalises kontekstis põhjustab, avaldasid FinEst Targa Linna Tippkeskusega seotud teadlased Tallinna Tehnikaülikoolist ja Edinburghi Napieri ülikooli teadlased koostöös ÜRO inimasustuste programmi (UN-Habitat) ja CAF-iga – (Ladina-Ameerika Arengupank) 2023. aasta novembris veel ühe juhendi pealkirjaga “Targa linna juhtimine – kohalike ja piirkondlike omavalitsuste käsiraamat”. See juhend täiendab eelmist juhtimistavade ülevaadet uute tõenduspõhiste juhistega kohalikele omavalitsustele, kes on seotud targa linna algatustega.
Digitehnoloogiate võimalused linnade arengus
Digitehnoloogiad avavad rikkalikke võimalusi säästva linnaarengu jaoks. Need sulanduvad sujuvalt tavapärastesse linna protsessidesse ja tegevustesse, suurendades nende tõhusust ja kvaliteeti ning luues aluse uute teenuste ja rakenduste arendamiseks. Üheks suurepäraseks näiteks on reaalajas andmete kasutamine liikluse juhtimise optimeerimiseks, ummikute leevendamiseks ja õhukvaliteedi parandamiseks linnapiirkondades.
Samal ajal toovad nutikad liikumisteenused, sealhulgas sõidujagamisteenus ja nõudepõhine transport, kaasa olulisi muutusi, pakkudes säästvamaid alternatiive nii erasõidukitele kui ka tavapärastele ühistranspordisüsteemidele. Lisaks avavad digitehnoloogiad uksed kodanikuosalusele ja demokraatiale.
Need on vaid mõned näited, ent võimalused on peaaegu piiramatud, näidates digitehnoloogia tugevat mõju meie linnakeskkonnale. Pelgalt nende tehnoloogiate kasutuselevõtt linnakeskkonnas ei muuda neid aga tõeliselt nutikaks.
Edukate tarkade linna algatuste jaoks on vajalik ressursside ühtlustamine ja kaasamine erinevatest majandus- ja ühiskonnasektoritest ning sellega peavad kaasnema ka olulised muutused avalikus sektoris. Arenevate tehnoloogiate ettearvamatus toob esile ka jätkusuutlikkuse probleeme ja eetilisi dilemmasid, mida saab lahendada ainult ühiste ettevõtmiste kaudu. Lisaks nõuab targa linna algatuste arendamine valitsusasutuste ühtlustamist erinevatel haldustasanditel ning teadmiste vahetamist erinevates valdkondades.
Tuvastati kolm olulisimat targa linna juhtimise valdkonda
Käsiraamatus esitatud kokkuvõtlikud soovitused järgivad kolme targa linna juhtimise valdkonda, mis uurimuse käigus tuvastati ning nende eesmärk on parandada lähenemist targa linna algatuste juhtimisele:
- Strateegia osa hõlmab vajalikke haldus-, õigus-, organisatsioonilisi ja strateegilisi raamistikke targa linna algatuste juhtimiseks. See hõlmab avaliku sektori sätteid, poliitikaid ja eeskirju ning strateegilise tegevuskava koostamist.
- Koostööle suunatud võrgustiku soovitused keskenduvad targa linna algatuste sidusrühmade võrgustike koordineerimiseks. See jaotatakse innovatsioonipartnerlusteks ja koostööks kodanikuühiskonna organisatsioonide, eraettevõtete jt osapooltega.
- Tehnoloogilise taristuga seotud soovitustes on tehnoloogiliste elementide loomise ja kasutuselevõtu juhtimisega seotud aspektid. Eesmärk on edendada süsteemide integratsiooni, andmestandardeid ja koostalitlusvõimet.
Targa linna juhtimise aruande metoodika hõlmas süstemaatilist kirjanduse ülevaadet, mille põhjal määratleti targa linna juhtimise raamistik, veebiküsitlust ja ekspertintervjuusid.
Veebiküsitlus oli kättesaadav üheksas keeles ja kogus vastuseid 300 inimeselt enam kui 250 omavalitsuselt Aafrikas, Aasias, Euroopas, Ladina-Ameerikas ja Põhja-Ameerikas; ja ekspertintervjuusid 131 eksperdiga 37 riigist.
Valitud intervjueeritavad olid tuntud oma teadmiste poolest linna digitaalsete üleminekute juhtimisel ning nad jagasid mitmekesiseid vaatenurki ja juhiseid. Nende hulka kuulusid riigiametnikud, targa linna üksuste juhid, teadlased, vabaühenduste esindajad, erakonsultandid ja avaliku sektori organisatsioonide juhid.
Kokkuvõtte koostas üks käsiraamatu autoritest, Tallinna Tehnikaülikooli FinEst Targa Linna Tippkeskuse doktorant-nooremteadur Dominik Beckers.
FinEst Targa Linna Tippkeskuse loomine on rahastatud kahest toetusest: Euroopa Liidu Horizon 2020 Teadus- ja Innovatsiooniprogrammist, toetuslepingu nr 856602 alusel ning Euroopa Regionaalarengu Fondist, mida kaasrahastab Eesti Haridus- ja teadusministeerium, toetuslepingu nr 2014-2020.4.01.20-0289 alusel.
