Kuidas see võimalik on? Inimesed on tekitanud Marsile 7 tonni prahti

Kõik Marsile maanduvad kosmoseaparaadid viskavad teel Marsi pinnale välja seadmed – näiteks see kaitsekest on üks Marsile jäänud prügist.Foto: NASA/JPL-CALTECH

Inimesed on Marsi pinda uurinud üle 50 aasta. ÜRO kosmoseasjade büroo andmetel on riigid saatnud Marsile 14 missiooni käigus 18 inimese loodud objekti. Paljud neist missioonidest on endiselt pooleli, kuid Marsi uurimise aastakümnete jooksul on inimkond jätnud planeedi pinnale palju prahti.

Cagri Kilic on Lääne-Virginia ülikooli robootika järeldoktorant, kes uurib võimalusi Marsi ja Kuu kulgurite vaatlemiseks. 2022. aasta augusti keskel kinnitas NASA, et kulgur Perseverance, mis jõudis Marsile 2021. aastal, märkas planeedi pinnal prahti, milleks osutus puntrasse takerdunud võrk. See polnud esimene kord, kui teadlased Marsilt prügi avastasid. Põhjus on lihtne – prügi tekitajad on inimesed, vahendab astronomy.com

Kuidas praht Marsile satub?

Marsi praht pärineb peamiselt kolmest allikast: kasutuselt kõrvaldatud riistvara, passiivsed kosmoseaparaadid ja alla kukkunud kosmoselaevad.

Iga Marsi-missioonile saadetud kosmoselaeval on eraldi moodul, mis sisaldab kuumakaitset, et kosmoselaev saaks läbida planeedi atmosfääri, ning langevarju ja maandumisriistvara, mis aitavad sel pehmelt pinnale laskuda. Laskumisel eraldub mooduli küljest tükke ja need võivad sattuda planeedil eri kohtadesse – ühes kohas on kuumakilp, teises langevari. Kui need planeedi pinda tabavad, võivad nad puruneda väiksemateks tükkideks, nagu juhtus Perseverance’i kulguriga 2021. aastal, ning lõpuks puhuvad Marsi tuuled needki laiali.

Aastate jooksul on leitud palju tuulega laiali lennanud prahti, nagu see eespool mainitud võrk. Tänavu 13. juunil märkas kulgur Perseverance kahe kilomeetri kaugusel maandumiskohast kaljudesse kiilutud suuri läikivaid termotekke. Ka 2012. aastal Marsile jõudnud Curiosity ja 2005. aastal maandunud Opportunity leidsid sealt prahti.

Hävinud ja alla kukkunud kosmoselaev

Marsi pinnal asuvad üheksa passiivset kosmoselaeva: maandur Mars 3, maandur Mars 6, maandur Viking 1, maandur Viking 2, kulgur Sojourner, varem kadunud maandurid Beagle 2 ja Phoenix, kulgur Spirit ning hiljuti töö lõpetanud kulgur Opportunity moodustavad teist tüüpi prügi – kuna tegemist on hästi säilinud kosmosemasinatega, võib neid prügi asemel pidada ka ajaloolisteks säilmeteks.

Siiski tuleb arvestada, et Marsil mõjutab kõike hõõrdumine. Näiteks on mõned Curiosity alumiiniumrataste osad ära murdunud ja vedelevad arvatavasti kuskil eemal. 

Üks oluline prahiallikas on allakukkunud kosmoselaevad ja nende tükid. Alla on kukkunud vähemalt kaks kosmoselaeva ja neli on kaotanud kontakti Maa-pealse juhtimiskeskusega enne või vahetult pärast Marsile jõudmist. Ohutu laskumine on Marsi-missioonide kõige raskem osa – nagu näha, ei lõpe see alati hästi.

Kui liita kõigi kunagi Marsile saadetud kosmoselaevade massid, saab kokku umbes 9979 kilogrammi. Lahutage praegu töökorras oleva kosmosesõiduki kaal – 2860 kilogrammi – ja nii saabki tulemuseks 7119 kilogrammi inimprahti Marsi pinnal.

Miks on prügikast oluline?

Teadlaste peamine mure on nüüd see, millist ohtu kujutab Marsi pinnal olev prügi praegustele ja tulevastele missioonidele. Eri meeskonnad dokumenteerivad leitud prahi ja kontrollivad, ega mõni neist ei saasta kulgurilt kogutud proove. NASA insenerid kaalusid ka seda, kas Perseverance võib Marsile laskumisel rusudesse takerduda, kuid jõudsid järeldusele, et risk on väike.

Tegelik põhjus, miks praht Marsil on oluline, on selle koht ajaloos – kosmoselaevad ja nende tükid on kui varajased verstapostid selle planeedi uurimisel.

Märksõnad: , , , ,

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.