Tellijad teavad rohkem. Liitu tuhandete teiste lugejatega alates 1 eurost kuus. Vali sobiv tellimus siit.
Kuidas valmistatakse mineraalidest ja kividest nutitelefone?
Ainuüksi selleks, et meie nutitelefonid eredat pilti näitaksid ja meie soove täidaksid, on vaja kasutada rohkem kui 70 erinevat maavara. Kuidas need “kivid” telefoni sisse saavad ja kas nad ka uuesti sealt välja tulevad, räägib TalTechi geoloogia instituudi dotsent Veiko Karu.
Mineraalid on kõige aluseks
Metallid kui majanduse n-ö uus haip on juba mõnda aega Karu sõnul suuremat tähelepanu saanud ja ka Eestit tundub üha enam mõjutavat see, mis toimub Tšilli liitiumibasseinides, Hiina haruldaste muldmetallide kaevandustes või uute liitiumakude tootmisvõimsuste planeerimisel, sest mineraalide lõpptooteks olevat elektroonikat ja tehnoloogiat kasutame juba pea märkamatult oma elus iga päev.
“Alustame oma hommikut sageli just mobiiltelefoni äratuskellaga, mille panevad vibreerima haruldased metallid nagu neodüüm, terbium ja düsproosium. Seejärel teeme kohvi Brasiiliast pärit roostevabast terasest seadmetega ning võileiba köögivalgustusega, mis särab lambis tänu Tšiilist pärit vaskkaablitele,” kirjeldab Karu ja lisab, et isegi hambapasta, millega pärast hommikusööki hambaid pesta, sisaldab kolme Põhja-Ameerikast pärit elementi.
“Nii saabki n-ö kivist teha erinevat meid ümbritsevat igapäevast tehnikat – näiteks nutitelefone, mis juba üksi sisaldavad enam kui 70 maavara, sealhulgas ka kulda, vaske, kvartsi ning muid väärismetalle, mida on küll keeruline kivist kätte saada, kuid mis kogu elektroonika üleüldse toimima panevad,” selgitab Karu ja tõdeb, et see teadmine võiks meid panna oluliselt rohkem hindama seda, mida maapõu meile pakub.
Suur nõudlus paneb uusi lähenemisi otsima
Nõudlus uue tehnoloogia jaoks tarviliku toormaterjalide järele üha kasvab, sest nii nutitelefonidest kui ka muust mugavast tänapäevatehnoloogiast pole enam keegi nõus nii lihtsalt loobuma. “Ainuüksi üks tuulegeneraator vajab 3-4 tonni vaske, rääkimata elektrisõidukitest, mis vajavad ligi kolm korda rohkem vaske kui traditsioonilised autod,” toob Karu näiteid.
Samamoodi kasvab vajadus ka kaasaegsete akude jaoks vajalike mineraalide järele. “Kui tahame kunagi üldse süsinikupõhisest energiasüsteemist lahti saada, peame leidma viisi, kuidas odavalt ja massiliselt suure mahutavusega akusid toota,” selgitab Karu. Muide, nii telefonide kui ka muu elektroonika akude jaoks oluliseks maavaraks oleva liitiumi ühed suurimad varud paiknevad Euroopas just Soomes, kus avatakse parasjagu liitiumikaevandust.
Mineraalide suure nõudluse valguses peitub edu võti Karu sõnul oskuses kasutada uusi lähenemisi kivimite väärindamiseks efektiivsemal, odavamal ja ressursitõhusamal moel. “Juba praegu toimub suur osa selleks vajalikust uurimis- ja arendustööst siinsamas Tallinna Tehnikaülikoolis, kus töötame välja viise, kuidas saada kividest kätte võimalikult palju väärtust võimalikult väikese kõrvalmõjuga,” märgib Karu ja lisab, et siinjuures on eeliseks Eesti märkimisväärne mineraalide ja muude ressursside varu.
Väljakutsed suurenevad
Karu sõnul on oluline saada juurde noori geolooge ja mäeinsenere, eriti hinnas on tulevikus Karu sõnul just nutikaid infotehnoloogia-alaste teadmistega geoloogid ja mäeinsenerid, kes oskavad lahendada tehnoloogiliselt järjest keerukamaid väljakutseid. TalTechi geoloogia instituudi maapõue eriala õpingutele on võimalik juba kasvõi kohe kandideerida ning panustada seeläbi ka ise tulevikuteadmistesse, kuidas kivist telefoni teha.
“Samas tuleb järjest enam pöörata tähelepanu ka ringmajandusele – näiteks täna võetakse kõigist toodetud 18 miljardist mobiiltelefonist uuesti teisel eesmärgil ringlusesse vaid ligi 10% uuesti kasutusse, samas jääb seega kasutamata uskumatult suur osa kriitilise ja strateegilise tähtsusega väärismetalle. Põhimõtteliselt “vedeleb” kuskil justkui seega ligi 60 tonni kulda,” toob Karu välja. “Just selleni püüamegi oma uuringutega jõuda – kuidas ka neid jäätmeid uuesti tulevikutoodeteks muuta, kasutades selleks nutikaid tulevikutehnoloogiaid.”
Seda, millised väärismineraalid ja mil moel meie tehnikasse jõuavad, saab uudistada lähemalt näitusel “Mineraalid, superstaarid”, mis on jaanuari alguseni Tallinna kaubandus- ja meelelahutuskeskuses T1 Mall of Tallinn ning liigub uue aasta alguses edasi Tallinna Tehnikaülikooli.