Euroopa Liidu roheleppe suurim väljakutse, millest ei taheta veel palju rääkidagi, on renoveerida 2050. aastaks kõik selleks ajaks alles jäävad hooned.
TalTechi ehitus- ja arhitektuuriinstituudi mõne aasta eest tehtud uuring tõi välja, et Eestis tähendaks see ligi 60% tänaste hoonete renoveerimist (ülejäänud on kas heal energiatõhususe tasemel või lammutatakse 2050. aastaks) ja see läheks maksma ligi 25 miljardit eurot.
Kui praegu renoveeritakse Eestis aastas ligi 1% hoonetest, siis selle eesmärgi saavutamiseks peaks renoveerimise maht tipuaastal vähemalt viiekordistuma.
Teemaga seotud küsimuste üle arutlevad artiklis Einari Kisel, Targo Kalamees, Ergo Pikas, Innar Liiv, Endrik Arumägi.
Vastutus omanike õlul
Praegu on vastutus hoonete renoveerimise osas suuresti hoone omanike õlul. Samas napib enamikul neist rahalisi vahendeid, teadmisi ja tahtmist renoveerimist ette võtta, ehkki selliste investeeringute tasuvus praeguste energiahindade puhul võib olla 3–5 aastat, rääkimata kinnisvara väärtuse kasvust.
Kuigi riik on KredExi kaudu juba aastaid toetanud korter- ja üksikelamute renoveerimist, on valdav osa hoonetest (eriti maapiirkondades ja kahanevates linnades) siiani renoveerimata. Enamasti tehakse hädapäraseid remonditöid, kuid terviklikku renoveerimist julgevad ette võtta vähesed.
Paljudel puhkudel ei anna hoonete omanikud kohalikule omavalitsusele ka infot ehitus- ja remonditöödest, mida läbi viiakse.
Euroopa Liidu renoveerimislaine strateegia visioneerib, et sellises olukorras peaks kohalikud omavalitsused muutuma kogu renoveerimise protsessi eestvedajaks. Praegu on omavalitsused vaid heakskiitja rollis, kinnitades ehitus- ja kasutuslubasid. Kui aga omavalitsuses tekib arusaam, kuidas terviklikult ja ratsionaalselt renoveerida hooneid ning isegi linnaosasid energiatõhusaks ja kliimaneutraalseks, oskaksid nad pakkuda ka tuge hoonete omanikele otsuste tegemisel ja rahastuse korraldamisel.
Kliimaneutraalsuse poole liikumisel tuleks läbi analüüsida hoonete potentsiaal sellesse panustamisel. On olukordi, kus näiteks muinsuskaitseliste piirangute tõttu ei ole võimalik saavutada A või B energiatõhususarvu klassi. Kui aga kõrval või samas piirkonnas renoveeritakse mõni hoone plussenergiahooneks, näiteks päikesepaneelidega toodetakse rohkem energiat kui tarbitakse, siis on võimalik linnaosa lõikes saavutada ka kliimaneutraalsuse eesmärke.
Selleks et kohalikud omavalitsused saaksid sellist infot hoonete omanikele jagada, tuleks koostada linnaosadele tervikliku renoveerimise strateegia. Taoline strateegia annaks infot, milline on antud piirkonna energiatõhususe ja kliimaneutraalsuse potentsiaal, kui suures mahus investeeringuid tuleks igas hoones teha ja milliseid renoveerimise meetmeid kasutada.
Appi tuleb renoveerimise strateegiatööriist RESTO
2022. aasta alguses käivitus Võru linna, FinEst Targa Linna Tippkeskuse, TalTechi ehituse ja arhitektuuri instituudi ning tarkvarateaduse instituudi koostöös pilootprojekt digitaalse tööriista loomiseks kohalikele omavalitsustele piirkondlike hoonete renoveerimisstrateegiate koostamiseks.
Selline tööriist aitab tulevikus kohalikel omavalitsustel toetada hoonete omanikke terviklike renoveerimisprojektide ettevalmistamisel ja läbiviimisel, hinnata hoonete koosrenoveerimise investeeringute mahtu ja mõjusid ning aidata leida kõige paremaid tehnilisi lahendusi lähtuvalt konkreetsete hoonete eripärast.
Pilootprojekti kutsutakse nimega RESTO, mis lähtub ingliskeelsetest sõnadest REnovation Strategy TOol, ning seda rahastavad haridus- ja teadusministeerium ja Euroopa Regionaalarengu Fond.
RESTO tööriista mõte on koguda mitmesugustest andmebaasidest (ehitisregistrist, Maa-ameti loodud Eesti digikaksikust, muinsuskaitsepiirangutega seotud registritest jne) kokku andmed vaadeldava ala hoonete kohta ja võrrelda nende energiatõhusust parimate renoveeritud hoonetega.
Ligi 500 parameetri alusel analüüsib mudel iga hoone kohta umbes 6000 renoveerimise võimalust ning pakub välja, mil moel renoveerida konkreetse piirkonna hooneid, tagamaks energiasäästu ja heitmete vähendamise eesmärgid ja optimaalsed kulud hoone omanikele, samas mitte minnes vastuollu ehituslike piirangutega.
RESTO vähendab ka planeerijate ja projekteerijate töökoormust, hoonete koosrenoveerimine muudab selle tegevuse atraktiivsemaks ka ehitusettevõtete jaoks ning kokkuvõttes vähenevad hoonete renoveerimisega seotud kulud ja bürokraatia.
Võru linnas on eesmärgiks testida loodava tööriista toimimist kesklinnas Kreutzwaldi, Tartu, Vee ja Vabaduse tänavatega piirneva elamukvartali hoonete osas, lisaks koostada näidisrenoveerimisprojekt ühele muinsuskaitsealale jäävale korterelamule.
RESTO pilootala Võrus (foto: Maa-amet).
Väljakutseid jagub
Pilootprojekti esimene aasta kulus eri andmebaasidest hoonete andmete kättesaadavuse ja kvaliteedi kontrollimisele, arvutusmetoodikate arendamisele ning ehituspiirangute läbirääkimistele. Nagu arvata võis, on näiteks ehitisregistri andmed hoonete kohta enamasti üsna ebatäpsed ega kajasta tegelikku olukorda.
Probleemi lahendamiseks on TalTechi teadlased koos KredExiga analüüsinud enam kui 400 hoone tehnilisi näitajaid ja arendanud välja nn referentshoonete andmebaasi, mille abil on võimalik hinnata sarnaste hoonete energiatõhusust. Praegu on TalTechis käimas programmeerimine ja arvutusmetoodikate täiendav analüüs. Koostöös ministeeriumite ja teiste riigiasutustega otsitakse ka lahendusi, võimaldamaks tulevikus mudeli võimalikult laia kasutust Eestis ja ka teistes riikides.
Paralleelselt mudeli arendamisega valis Võru linnavalitsus avaliku konkursiga välja miljööväärtuslikul alal asuva piloothoone (Kreutzwaldi 2), millele koostatakse tervikliku renoveerimise näidisprojekt, et saavutada parim energiatõhususe klass ilma hoone välisilmet kahjustamata. Projekteerija hankimine võttis küll kavandatust kauem aega, aga nüüdseks on ka tegija olemas ning kevadeks peaks valmima näidisdokumentatsioon, mida saavad alusmaterjalina kasutada ka teised muinsuskaitsealal olevate hoonete omanikud renoveerimisprojektide tellimisel.
Pilootprojekt kestab kuni juunini, kuid juba kevadel peaks olema võimalik Võru pilootala kohta saada esimesi vastuseid – kui palju maksaks pilootala hoonete renoveerimine energiatõhusaks ja kliimaneutraalseks, kui palju selle tulemusel väheneksid energiakulud, milliseid töid tuleks selleks teha nii hoonetes kui ka seotud taristus, kui tasuv renoveerimine oleks, kuidas mõjutaks tulemust näiteks katusele päikesepaneelide paigaldamine jpm.
Piltlikult saab Võru linn pilootprojekti tulemina esimesena maailmas ühe piirkonna digitaalse energiaauditi, mille tegemiseks kuluks praegu energiaaudiitoritel mitu kuud. RESTOga peaks olema seda tulevikus võimalik koostada mõne tunniga. Huvi samasuguse analüüsi vastu on näidanud teisedki Eesti linnad.
Ka teaduse kontekstis on RESTO loonud palju uut teadmist. Projekti käigus töötatakse välja energiatõhususe ja kuluoptimaalse renoveerimise täiesti uudsed arvutusmudelid, mis peavad olema võimelised suuremahulisi arvutusi tegema ka vähem täpsete algandmete korral.
Selleks et välja pakkuda prototüüpi, peab osutuma võimalikuks tasakaalu leidmine teadlaste soovile anda kõige täpsemaid arvutustulemusi ning poliitikakujundajate soovile mitte oodata andmebaaside korrastamise järele ja saada soovitusi suunavalikuks. Hoolimata projekti lühikesest kestvusest on projektimeeskond endale eesmärgiks seadnud koostöös vähemalt viie teadusartikli koostamise.
Artikkel ilmus esmakordselt Tallinna Tehnikaülikooli ajakirjas Mente et Manu 2023. aasta märtsis.