Kuu pinnale langev radioaktiivne kiirgus võib olla kuni kolm korda kõrgem kui see mis langeb rahvusvahelisele kosmosejaamale või suisa 200 korda suurem kui Maa peale tulev kiirgus, vahendab The Independent.
See tähendab omakorda seda, et sinna minevaid astronaute võib ohustada vähihaigustele või muudele kesknärvisüsteemi kimbutavatele tõbedele osaks saamine.
Kuigi inimesed on Kuu peal omajagu käinud, ei võetud 1960ndatel ja 1970ndatel piisavalt proove, mis ohutut Kuu peal viibimise ajalimiiti arvutada aitaks.
Nüüd on seda tehtud ning näitude võtmiseks kasutati Hiina Chang’e kosmosemasinat. Uute andmete kohaselt on ühepäevane radiatsioonidoos Kuul võrdeline 1369 mikrosiivertiga. Tegu on ühikuga, mida kasutatakse radiatsiooni mõõtmiseks.
Praegu kaitseb kosmosesolijaid, näiteks ISS meeskonda Maakera magnetsfäär, mis suudab suurema osa radioaktiivsust välja tõrjuda.
Kosmoses, ka reiside ajal võivad kõik astronaudid sattuda kosmiliste kiirte, päikesega seotud sündmuste ning neutron- ja gammakiirguse meelevalda.
Kui inimesed peaksid Kuu peal olema enam kui kaks või kolm kuud, siis tekib kohustus ehitada kõiksuguste kiirguste eest kaitsev struktuur, kuhu oleks paigutatud ka meditsiiniline abi nii ravimite näol.
Seni on struktuuride loomiseks pakutud taevakeha pinnasel leiduvat “kuumulda”, mille tiheduseks on maksimaalselt 80 sentimeetrit.
Praeguste plaanide järgi saadab NASA astronaudid Artemise programmi raames Kuule 2024. aastaks, eesmärgiga luua vundament jätkusuutlikuks Kuu-uurimiseks.
