Lähim seni leitud must auk asub Maast vaid 1560 valgusaasta kaugusel, teatab uus uuring. Must auk, nimega Gaia BH1, on umbes kümme korda suurem kui päikese mass ja tiirleb ümber päikese sarnase tähe.
Enamik teadaolevaid musti auke varastavad ja söövad gaasi hiiglaslikelt kaastähtedelt. See gaas moodustab musta augu ümber ketta ja helendab röntgenikiirguses eredalt. Kuid näljased mustad augud pole meie galaktikas kõige levinumad.
Palju rohkem on väikseid musti auke, mis ei tegele pidevalt teiste tähtede neelamisega ja mille leidmisest on astronoomid unistanud aastakümneid. Varasemad väited selliste mustade aukude leidmise kohta pole siiani paika pidanud
Nii pöördusid astrofüüsik Kareem El-Badry ja tema kolleegid Gaia kosmoselaeva äsja avaldatud andmete poole, mis kaardistavad täpselt miljardite tähtede asukoha. Ohtlikus kauguses ümber musta augu tiirlevat tähte ei sööda ära, kuid musta augu gravitatsioon tõmbab seda pidevalt edasi-tagasi. Astronoomid suudavad tuvastada tähe liikumist ja järeldada sellest musta augu olemasolu.
Sadadest tuhandetest tähtedest, mis nägid välja nagu oleks neid nägematu objekt tirinud, tundus vaid üks hea musta augu kandidaat. Teiste teleskoopidega tehtud järelvaatlused toetavad musta augu ideed, teatas meeskond 2. novembril Kuningliku Astronoomiaühingu igakuises teates.
Kaks korda lähemal kui järgmine
Gaia BH1 on Maale lähim avastatud must auk – järgmine lähim on umbes 3200 valgusaasta kaugusel. Kuid see pole tõenäoliselt lähim, mis eksisteerib, ega isegi lähim, mida me kunagi leiame. Astronoomid arvavad, et Linnuteel on umbes 100 miljonit musta auku, kuid peaaegu kõik neist on nähtamatud. “Nad on lihtsalt isoleeritud, nii et me ei näe neid,” ütleb El-Badry Harvardi-Smithsoniani astrofüüsikakeskusest Cambridge’is.
Järgmine Gaia andmeväljaanne peaks ilmuma 2025. aastal ja El-Badry loodab, et see toob uut infot mustade aukude kohta. “Me arvame, et tõenäoliselt on väga palju auke tunduvalt lähemal,” ütleb ta. “Ainult ühe leidmine viitab sellele, et leida on veel palju,” lisab El-Badry
