Inimesed kolivad maalt linna. Praeguseks elab juba pool maakera inimestest linnades ja aastaks 2050 peaks linnainimeste hulk kahekordistuma. Sellega muutub kardinaalselt inimeste elukorraldus, aga ka linnad ise. Tulemas on tarkade linnade aeg.
Mis teeb linnast nutilinna?
Kuigitark linn võinutilinnkõlab nagu järjekordne püüdlus muuta kõike meie elus nutikaks, võib seda käsitleda meie linnade loomuliku arenguna kommunikatsioonajastul. Lihtsa kõllsõna taga peidab end terve hulk keerukaid tehnoloogiaid ja kontseptsioone, mille kõige eesmärk on muuta meie elu linnades lihtsamaks, mugavamaks ja tervislikumaks.
Nutikate linnade iseloomulikud jooned on jagatud kuute kategooriasse: tark majandus, targad inimesed, tark valitsemine, tark liiklus, tark keskkond ja tark elu. Kogu selle tarkuse saavutamiseks kasutatakse laialdaselt erinevaid informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogiaid, mis arenevad pidevalt. Erinevate sensorite ja seadmete abil korjatakse reaalajas infot, mida analüüsitakse kesksetes andmebaasides suurte andmemahtude jaoks mõeldud algoritmidega.
Miks neid vaja on?
Nutika linna kontseptsioon käsitleb ideaalis linna, kus kõik toimuv on korraldatud võimalikult efektiivselt ja mis on võimalikult inimese- ja keskkonnasõbralik. Erinevad avalikud organisatsioonid nagu koolid, ametihooned, haiglad jne suudavad omavahel inimeste kohta vajalikku infot vahetada, linnaliiklus ja infrastruktuur kohanduvad dünaamiliselt vastavalt vajadustele ning energiat ja ressursse kasutatakse efektiivselt.
Kasutades suurte andmemahtude kogumist ja analüüsimist püütakse lahendada mitmeid igapäevaseid probleeme. Näiteks kurdetakse tihti selle üle, et ühistransport on kehv, kuna see ei sõida sinna kuhu vaja. Analüüsides inimeste liikumist reaalajas on seda lihtne lahendada, näiteks jälgida, mis kellaaegadel inimesed erinevate kohtade vahel liiguvad ja kohanda transporti vastavalt sellele. Sama moodi on võimalik organiseerida ka näiteks parkimist.
Energia
Üks väga aktuaalne nutilinnade aspekt on ka energia tarbimine ja tootmine. Energia efektiivseks tootmiseks ja selle kasutuse vähendamiseks on vaja ülevaadet selle kohta, kui palju eri aegadel energiat tarbitakse. Targad arvestid, mis elektri tarbimise kohta andmeid jagada saavad, võimaldavad võrgu koormust väga täpselt hinnata ja erinevate mudelite abil on võimalik ka inimeste energiatarbimise mustreid muuta.
Olukord läheb veelgi huvitavamaks siis, kui linnaelanikud ise hakkavad panustama elektri tootmisesse. Päiksepaneelide hindade alanemine on nende kasutamist oluliselt populaarsemaks muutnud. Selliste tootjate võrku kaasamine toob kaasa erinevaid tehnilisi probleeme, aga ka mitmeid võimalusi. Tootmine on hajusam ja nutikad arvestid aitavad vastavalt vajadusele energia tootmist ja tarbimist võrgus ringi liigutada ja tasakaalustada. Inimeselt inimesele energia suunamine on sarnane arvutites levinud peer-to-peer tehnoloogiatega, võimaldades kesksed tootjad vahele jätta.
Kuigi mitmetes piirkondades on juba praegu vanad elektriarvestid uute ja internetiga pidevalt ühenduses olevate vastu vahetatud, on nende kasutusvõimalused piiratud. Peamiselt saavad nendest kasu elektritootjad, kes ei pea kulutama enam aega ja raha, et kohapeal näite käia võtmas. Kasutajad ise oma energiakasutust tihtilugu reaalajas ei näe ja mingit intelligentset võrgu juhtimist ka ei toimu.
Sama moodi ei arene ka peer-to-peer elektrivõrgu loomine. Pigem arendatakse suurte tootjate ja riikide vahelisi võrke. Vähemalt praegu on suurtel tootjatel kasulik olla vahendaja rollis, ostes võrgus tekkivlisaenergia kokku ja seda siis jälle jagada. Efektiivsem oleks see aga otse tootjalt teenuse tarbijale liigutada.
Transport
Lisaks energiale on ka transpordi reguleerimine linnas ääretult oluline. Halvasti organiseeritud liiklus ja ühistransport muudavad inimeste liikumise aeglasemaks, kulutades asjatult aega ja raha ning saastades rohkem keskkonda. Seetõttu on transport üks kesksemaid sektoreid tarkade linnade arengus.
Autode liikumist on võimalik jälgida liikluskaamerate ja sensorite abil, mis on ehitatud teedesse. Sedasi on võimalik saada infot ummikute kohta ja liiklejaid teavitada. Liikluskaamerad automatiseerivad ka rikkumiste tuvastamise ja trahvide tegemise.
Ka ühistransport paraneb IT lahenduste abil pidevalt. Uued ühistranspordi sõidukid annavad keskjaamale juba praegu pidevalt teada kus nad on ning kui kaua neil järgmise peatuseni jõudmiseks aega kulub. Seda infot saab näidata peatustes infotahvlil või otse kasutaja nutiseadmes. Populaarsust on kogumas ka komplekssemad lahendused, kus nutiseadmed saavad infot kõikide liikumisvahendite kohta ja võivad soovitada sihtkohani jõudmiseks kõigepealt laenutada jalgratas, jätta see rongijaama vastuvõtu punkti, sõita edasi rongiga ning siis veel viisminutit trammiga.
Pikemas perspektiivis tähendab linnade targemaks muutmine ka järjest rohkem autonoomsete sõidukite kaasamist. Isesõitvate autode ja ühistranspordi sõidukite kasutamine linnaliikluses võib muuta suure osa linnas olevast infrastruktuurist ebavajalikuks. Suured teed, mis linna risti rästi täna läbivad, saab oluliselt väiksemate teedega asendada. Kui kõik autod sõidavad ise, olles pidevalt liiklusvõrguga ühenduses, kaob vajadus ka liiklusmärkide ja valgusfooride järgi. Sedasi on veel lihtsam vastavalt hetkevajadusele liiklust ümber korraldada ja kõigile sujuv ja kiire liikumine võimaldada. Kas ja millal selline süsteem võimalikuks saab, on muidugi keeruline ette ennustada.
Standardite ja seadmete areng
Nii nagu pidevalt muutuvad meiega kaasas käivad ja meie kodudes olevad seadmed targemaks, muutub ka linn nende arvelt targemaks.
Teine suur pool on nende seadmete ühendamine. Kuna asjade internet on küllaltki uus teema, siis on ka seadmete suhtluses erinevusi. Ajapikku tekkivad aga standardid ja see muudab olukorra selgemaks. Alles hiljuti teatas Samsung koos SK telekomiga, et plaanivad Lõuna-Koreas üleriigilise võrgustiku ehitada, et ühendada omavahel tarkade linnade jaoks vajalikud nutiseadmed. Tehnoloogia LoRaWAN (Long Range Wide-Area Network) valiti just selle tõttu, et see tarbib väga vähe energiat ja ribalaiust ning suudab pikkade vahemaade taha levida.
Privaatsus teeb murelikuks
Kuigi nutikamad linnad tunduvad paberil väga huvitavad ja kasulikud, kaasneb nendega ka mitmeid küsimusi. Paljud inimesed tunnevad muret privaatsuse pärast. Kui kõiki saab pidevalt ja detailselt jälgida, toob see kaasa turvariske. Lisaks pahatahtlikele häkkeritele võivad tundliku infoga andmebaase kuritarvitada ka eraettevõtted võivalitsusasutused. Juba praegu on suurlinnades paljud piirkonnad kaameratega kaetud. Kui sinna lisada veel info inimeste energiatarbimise ja liikumisharjumuste kohta, muutub olukord üsna hirmsaks.
Kasvav automatsioon nutilinnades teeb haavatavamaks lisaks tundlikule infole ka infrastruktuuri. Mida rohkem on erinevaid võrku ühendatud seadmeid, seda suurem on tõenäosus, et mõni neist pole piisavalt turvatud. See ei tekita just kindla tunde, kui annad oma elu linnavõrguga suhtleva autonoomse sõiduki kätte.
Ka Eesti linnad muutuvad järjest nutikamateks
Kindlasti olete nutilinnale iseloomulikke jooni märganud ka Eesti linnades. Järjest enam on näha IT-l põhinevaid lahendusi linnapildis ning järjest rohkem kasutatakse neid linna planeerimisel. Kuigi ükski Eesti linn ei ole targa linna musternäidis, on arengut ja huvi näidanud mitmed. Tartu linn on näiteks üks osaline PLEEC (Planning for Energy Efficient Cities) projektis, mis lähtub tarkade linnade kontseptsioonist, et Euroopa Liidu energia efektiivsust 20% võrra parandada aastaks 2020. Ka on Tartul projekt SmartEnCity Telia Eestiga kesklinna ala nutikamaks muutmiseks.
Eesti on ka suur IT lahenduste looja ning vähemalt nutika valitsuse osas oleme me mitmetest teistest Euroopa riikidest üsna oluliselt ees. See tähendab, et meil on oluliselt lihtsam valitsusasutuste vahel infot jagada ja sellega linnainimeste elu lihtsustada.
Areng nutikate linnade poole toimub aeglaselt läbi tehnoloogia, ühiskonna ja seaduste arengu, mitte hüppeliselt. Kuigi uued lahendused lahendavad mitmeid olulisi probleeme toovad nad tihtilugu endaga kaasa küsimusi privaatsuse ja elukorralduse osas, millele on oluline ühiskonnana vastused leida. Sellest hoolimata saab olla üsna kindel, et tulevik on linnades nutikam kui minevik.
Avafoto:Arild/Flickr
