Teadlased on avastanud, et planeet Maa polegi nii eriline, kui seni tunduda võis.

Sel nädalal avalikustati uurimus, kus 44 astronoomi pakkusid välja uue hinnangu selle kohta, mitu Maa-taolist planeeti võib olla Linnuteel.

Mida siis ikkagi otsiti? Otsiti Maa-suuruseid kiviseid planeete, mis asuksid Päikese-taoliste tähtede lähedal ja kus on sobivad tingimused elu tekkeks.

Seda eluks sobivat tsooni on nimetatud ka “Kuldkihara” tsooniks. See on elutegevuseks sobilik ala, kus temperatuur pole vee vedeliku kujul eksisteerimiseks ei liiga kõrge ega liiga madal. See on tsoon, kus kõige tõenäolisemalt võiks tekkida elu.

Teadlased kasutasid Kepleri teleskoobiga tehtud päikesesüsteemiväliste planeetide kataloogi aastatest
2009–2018. Kepler on leidnud 2800 eksoplaneeti ehk planeeti, mis ei tiirle Päikese, vaid mõne teise tähe ümber. 

Uurimisrühm kasutas ka Euroopa kosmoseagentuuri Gaia projekti, kus on kaardistatud miljardi tähe asukoht ja heledus.

Eluks sobilike tähtede määramisel ei saa võtta ainsaks teguriks tähe kaugust planeedist — arvestama peab ka tähe temperatuuri.

Kombineerides Gaia ja Kepleri andmeid, uurisid teadlased, kui palju päikesevalgust jõuab erinevate planeetide pinnale. See tähendab, et teadlased mõõtsid planeetide temperatuuri.

Uurijad jõudsid tulemuseni, et 37–60 protsendil Päikese-sarnastel tähtedel on Maa-taoline planeet, mis asub eluks sobivate tingimustega tsoonis.

Optimistlikult lähenedes võib see number olla isegi 88 protsenti. Kui aga arvestada miinimumi ja mõelda, et vaid seitsmel protsendil neljast miljardist Päikese moodi tähest on Maa-sarnane planeet elu tekkimiseks sobivas tsoonis, siis jõuamegi tulemuseni, et Linnuteel on 300 miljonit Maa-sarnast planeeti. 

Võtmesõnaks on aga sõna potentsiaalselt, sest raske on ennustada, millised on tegelikud tingimused neil planeetidel. Nad on liiga kaugel, et neid detailselt uurida, ehkki James Webbi kosmoseteleskoobi kasutuselevõtt võib seda veidi muuta.