Aalto ülikooli jätkusuutliku tootmise professor Mika Salmi töötas tänavu kuus kuud Tallinna Tehnikaülikoolis. Peamiselt olid tema tegemised Tallinnas seotud teadustööga, kuid ta pidas ka mõningad loengud ning osales doktoritöö juhendamises. Nüüd, tagasi kodus, vaatab Salmi TalTechis töötatud ajale tagasi ja annab väikese ülevaate nii jätkusuutlikust tööstusest kui ka kahe ülikooli võrdlusest.
Mika Salmiga tegid intervjuu TalTechi ajakirja “Mente et Manu” peatoimetaja Mari Öö Sarv ja TalTechi mehaanika ja tööstustehnika instituudi professor Tauno Otto.
Milline koostöö või kontaktid viisid selleni, et tulite TalTechi külalisprofessoriks?
Olen professor Tauno Ottot tundnud palju aastaid ja meie instituudid on varemgi koostööd teinud. Olen olnud pikalt seotud kihtlisandustootmise (3D-printimise) meditsiinirakendustega ning kuulsin, et Tauno oli loomas koostööd Eesti haiglatega. Samal ajal oli mul samal teemal käimas Soome Akadeemia projekt, millel oli rahastus teadusvahetuseks, nii et see sobis ideaalselt.
Olete koduülikoolis jätkusuutliku tootmise professor. Millisena näete tööstuse jätkusuutlikku tulevikku?
Jätkusuutlikuks tootmiseks peame arendama tuleviku insenerilahendusi, kaaluma uusi jätkusuutlikke materjalivõimalusi ja vähendama tootmisprotsessi jäätmeid; parendama disaini ja tooteid, et saada suuremat jõudlust; kasutama hajutatud ja nõudluspõhist tootmist, et vältida tarbetut transporti ja varusid; taastama olemasolevate osade parandamise kultuuri; taaskasutama, ning ühendama kõik need tegevused toodete kogu elutsüklis.
Selle õnnestumiseks on suurim väljakutse ühendada erinevat tüüpi ekspertiise ja haridust, see võiks olla ülikooli jaoks oluline roll. Lisaks on ettevõtted hakanud mõistma, et tootmiskulu pole enam ainus väärtus, see viib vajaduseni pädevate töötajate järele ja seda pädevat haridust saavad pakkuda ülikoolid.
Kuidas võrdlete Aalto ja Tallinna Tehnikaülikooli – mis on suurimad erinevused ja suurimad sarnasused?
Lõpuks on ülikoolid üsna sarnased; on mõned väikesed erinevused, kuid tavaliselt leiate ülikoolidest hulga vastavusi. Üks erinevus on küll, mida tahaksin rõhutada: TalTechis võivad magistrantuuri loengud toimuda õhtuti, kuna enamik tudengitest töötab. Soomes tudengid õppeperioodidel ainult õpivad või töötavad osalise koormusega.
Kas oli ka mõni suurem üllatus siin töötatud aja jooksul?
Üldiselt on olnud huvitav näha Eesti kasvu. Olin väike laps ja külastasin Tallinna, kui te iseseisvuse tagasi saite, ja muutus võrreldes nende aastatega on tohutu.
Eesti on üsna unikaalne segu keskaegsest, nõukogudeaegsest ja moodsast arhitektuurist ja ajaloost. Näiteks meeldis mulle väga vanalinnas elada – Tallinnas on üks Euroopa ilusamaid ja paremini säilinud keskaegseid vanalinnu – ning käisin Rummus mahajäetud karjääri ja vanglat vaatamas. Eestis näeb unikaalset kombinatsiooni perspektiividest, kohtadest ja ajaloost.
Olete nüüd naasnud oma alma mater’i juurde. Kas või kuidas Teie koostöö TalTechiga või Eestiga jätkub?
Oleme endiselt kontaktis ja mõned asjad on veel kokku leppimisel, nii et koostöö jätkub.
Mida TalTech võiks Aaltolt ja Aalto TalTechilt õppida?
Mõlemad võivad õppida erinevustest või sarnasustest, või vähemalt paneb see meid mõtlema. Näiteks erinevus magistriõppe taseme loengute korraldamisel.
Meil mõlemal on ka rahvusvahelistumise ja maailmaturu konkurentsiga seotud väljakutseid ja võimalusi.
Millised on Teie enda järgmised ametialased väljakutsed?
Hetkel uurime, kas saaksime lisandväärtust ja jätkusuutlikke lahendusi kihtlisandustootmisele multimaterjali, 4D-printimise ja tootmisprotsessi monitooringu kaudu.
Artikkel ilmus esmakordselt Tallinna Tehnikaülikooli ajakirjas “Mente et Manu” detsembris 2023.
