Tahaksid olla energiasäästlik ja kulusid kokku hoida, aga alati see ei õnnestu? Vastates neljale küsimusele, aitad Eesti teadlastel teha täiesti uutmoodi uuringut. Küsimustiku leiab siit ja kõigi vastajate vahel loositakse välja toredaid meeneid.
“See on täiesti teistsugune teadusprojekt, me pole varem kunagi selle poole pealt energiatõhususe teemasid vaadelnud,” selgitab Tallinna Tehnikaülikooli energiatehnoloogia instituudi doktorant-nooremteadur Kertu Lepiksaar. Projekti on kaasatud lisaks inseneridele ka sotsiaal-psühholoogid.
Inimeste mõjujõud on suur!
Lepiksaar selgitab, et projekti raames uuritakse põhjuseid, mis takistab inimestel energiasäästu ja –tõhususe meetmeid rakendamast. Teema on tema sõnul kergelt seotud ka energiavaesusega, kuid see ei ole põhiline takistav põhjus.
“Vaesus ei tähenda, et inimene ei püüaks leida võimalusi, et energiakuludelt kokku hoida. Pigem vastupidi,” lisab ta.
Inimeste panust energiatõhususe ja –säästu eesmärkide täitmisel ei saa teadlaste sõnul alahinnata. Otse vastupidi – tihti on just inimesed see käivitav jõud, mis suudab mõjutada muutusi ühiskonnas.
Lihtsamaid energiasäästu nippe ja võimalusi teab igaüks – alates hõõgpirnide vahetamist energiatõhusate LED valgustite vastu kuni hoone soojustamiseni. Ometi ei ole saladus, et ka lihtsamate energiatõhususe ja –säästumeetmete levimine ühiskonnas võtab aega.
Mis projektiga on tegemist?
Senimaani on linnapildis väga palju soojustamata hooneid, vanu välja vahetamata aknaid, kasutatakse kehva energiaklassiga seadmeid või toimitakse muul viisil energiat raiskavalt. Miks see nii on ja kuidas jõuda muutusteni?
Just seda uuribki Tallinna Tehnikaülikooli nutikate kaugküttelahenduste ja kasvuhoonegaaside emissioonide keskkonnamõju integreeritud hindamise uurimisrühm. Kõike tehakse Põhjamaade Energiaagentuuri teadusprojektis ning koos Riia Tehnikaülikooli, Läti Ülikooli ja Rootsi Kuningliku Tehnikainstituudiga.
Oma panuse andsid ka ettevõtted
Projekti esimeses osas tegeleti energiatarbijate identifitseerimisega ning analüüsiti, millised on need ühised tunnused, mis ühendavad energiatõhususe ja –säästu meetmete suhtes skeptilisi inimesi.
Sealjuures küsitleti ka kohalikke omavalitsusi, energiaettevõtteid, finantsasutusi ja korteriühistuid. Kõige väärtuslikumat infot suutsid pakkuda korteriühistud, kes puutuvad projekti sihtrühmaga kõige rohkem kokku.
Projekti teine osa keskendub juba inimeste mõttemaailma modelleerimisele, et mõista kuidas erinevad energiasäästu meetmete suhtes skeptiliste inimeste arusaamad mitteskeptiliste inimeste omadest. Analüüsides neid mõttemaailmu saab vajalikku teavet selle kohta, kuidas võiks lõpuks jõuda ka nendeni, kes seni ei ole soovinud energia säästmisesse panustada.
Selle jaoks on vaja koguda väga palju erinevate inimeste mõttemudeleid, nii nende omi, kes on skeptilised, kui nende omi, kes ei ole. Selle tulemusena luuakse grupimudel ja erinevad alammudelid.
Näiteks poliitikavaliku alammudel annab tulemusena ülevaate sellest, kuidas süsteemis olevad inimesed seda tajuvad ning aitab tulevikus abi muuta kättesaadavamaks neile, kes seda enim vajavad ja kus see looks enim muutust.
Kus saab testi teha?
Niisiis, igaüks saab selle projekti õnnestumiseks anda oma panuse – selle jaoks tuleb vaid vastata neljale küsimusele ja joonistada mõistekaart teguritest, mis mõjutavad sinu kütte- ja elektriarvet.
See kõik võtab kokku vaid 20 minutit, kuid on oluline panus projekti eesmärkide täitmisel.
Kõigi vastajate vahel loositakse 31. märtsil kell 9:00 välja erinevaid TalTechi meeneid.
Küsimustiku täitmiseks mine lingile https://forms.gle/2Z16v2ycttDvvT7x8
