Mikroplasti levik keskkonnas ning eriti vees on aina suurem probleem, mille lahendamiseks teadlased aktiivselt võimalusi otsivad. Eelmise aasta lõpus avaldatud uurimuses leiti taaskord üks potentsiaalne tehnoloogia, mis suudab mikroplasti veest filtreerida koguni pea sajaprotsendiliselt.
Uue aerogeeli loomiseni jõuti leiva struktuuri matkides
Igal aastal tekkivatest sadadest miljonitest tonnidest plastjäätmetest satub jõgedesse ja ookeanidesse hinnanguliselt 10 miljonit tonni. Suur osa plastist laguneb keskkonnas või enne sinna jõudmist aga mikroskoopilisteks osakesteks ning kahjustab ökosüsteeme ja satub toiduahelasse. Selle kõige kokku kogumine on praegu aga üle jõu käiv ülesanne.
Õnneks tegelevad teadlased üle maailma mikroplastide kogumiseks vajalike uute tehnoloogiate välja töötamisega. Näiteks eelmise aasta septembris vahendas Geenius, kuidas Hollandi Groningeri ülikooli keemiatudeng kasutas selleks vedelikku, mis mikroplasti magnetina püüab.
Möödunud aasta lõpus avaldasid uue ja esmaste hinnangute kohaselt väga kuluefektiivse lahenduse loomise kohta artikli ka Princetoni ülikooli teadlased. Nimelt lõid nad munavalgetest aerogeeli ehk kerge ja poorse materjali, mis lisaks headele heli- ja soojusisolatsiooni omadustele näitas suurt efektiivsust veest mikroprügi eemaldamisel.
Nagu olulisemate avastustega teinekord ikka juhtub, käib sellegi leiutisega kaasas huvitav legend. Nimelt ütles Princetoni ülikooli innovatsiooni asedekaan Craig Arnold, kes oma igapäevatöös tegeleb muuhulgas aerogeelide arendamisega pressiteates, et jäi ühe õppejõudude koosoleku pausil einet süües vaatama oma võileiba. Leiva struktuur tundus korraga olevat selline, mis võiks päris mitmes valdkonnas kasulikuks osutuda.
Nõnda palus ta oma laborikaaslastel katsetada erinevatesse leivaretseptidesse süsiniku lisamist. Esialgsed katsetused ei toonud just seda tulemust, mida meeskond oodanuks, mistõttu jätkati komponentide muutmist ja vähendamist, kuni lõpuks olid alles vaid munavalged – ning jõuti soovitud tulemuseni.
Kasutuspotentsiaal on lisaks veepuhastamisele laiem
Munavalge on tegelikult keerukas proteiinidest koosnev süsteem, mis kindlal viisil kuivatamise ja kuumutamise järel moodustavad süsinikkiududest ja grafeenilehtedest koosneva struktuuri. Ning ajakirjas Materials Today avaldatud uurimus näitas, et selliselt loodud materjal on võimeline mereveest eemaldama nii soola kui mikroplastikud vastavalt 98,2 ja 99,9 protsendilise tõhususega.
Sehmus Ozden, artikli esimene autor ütles, et kuigi uurimuse käigus kasutati uudse materjali loomisel tavalisi poest ostetud mune, võib sama tulemuse saavutada teiste kättesaadavate proteiinidega. Seega, kuigi munad on tegelikult samuti kättesaadavad ning nende kasutamine aitab teaduse tegemise ehk laiemale avalikkusele lähemale tuua, ei pea tulevikus sarnaste materjalide loomiseks toiduaineid siiski kasutama.
Järgmine väljakutse teadlastele on loodud tehnoloogia arendamine sellisele tasemele, et seda oleks võimalik kasutada vee puhastamiseks suuremas mahus. Võimalused selleks on head, sest uudne materjal on efektiivne ning ka üsna odav toota. “Praegu on üks soodsamaid võimalusi vee puhastamiseks aktiivsöe kasutamine,” ütles Ozden ja tõi välja, et nende tulemused näitavad aktiivsöega võrreldes paremat efektiivsust.
Arnold tõi aga välja, et kuigi vee puhastamise omadused on materjalil suurepärased, võiks seda tulevikus kasutada teistelgi otstarvetel. Nimelt uuritakse selle kasutusvõimalusi ka energiasalvestuseks ja heli- ning soojusisolatsiooniks.
