NASA ametnikud valisid välja 16 teadlasest ja eksperdist koosneva meeskonna, kes uurib tundmatute õhunähtuste – rahvapärasemalt tuntud kui tundmatute lendavate objektide või UFO-de – mõistatusi. Rühm alustas tööd esmaspäeval, 24. oktoobril.

Uus rühm ei pruugi tingimata täpselt kindlaks teha, millised on UAP-d, mida on viimastel aastakümnetel nähtud liikumas läbi piiratud sõjalise õhuruumi. UAP-deks (unidentified aerial phenomenon) loetakse õhus olevaid nähtusi, mille puhul ei ole tegemist maiste õhusõidukite ega füüsikas kirjeldatud loodusnähtustega, vahendas CNN NASA teadet.

Pigem püüab meeskond välja selgitada, kuidas oleks NASA jaoks kõige parem selle nähtuse edasisele uurimisele läheneda.

Kosmoseagentuur on juba märkinud, et UAP-de ehk rahvakeeli UFO-de vaatluste piiratud arv on muutnud teaduslike järelduste tegemise selliste sündmuste olemuse kohta keeruliseks.

“Ilma juurdepääsuta ulatuslikule andmekogumile on peaaegu võimatu ühtegi vaatlust kontrollida või seletada, seega on uuringu eesmärk NASA teavitamine, milliseid andmeid võiks tulevikus koguda, et UAP olemust teaduslikult eristada,” ütles uurimisrühma juht David Spergel. 

USA valitsus on UAP-de kohta läbi viinud mitmeid uuringuid, sealhulgas on palju viidatud Pentagoni aruandele, mis kustutati 2021. aasta juunis. Siiski pole ükski neist uuringutest andnud avalikkusele selget vastust, millised UAP-d võiksid olla. 

“Kuna NASA ametnikud on pikka aega mõelnud, kuidas UAP-sid ametlikult uurida, siis uurimisrühma kokkupanekuga tahetaksegi tagada, et teemale lähenetakse õigel viisil,” ütles NASA teadusmissiooni direktoraadi kaasadministraator Thomas Zurbuchen.

Maavälise elu otsimine

Kosmoseagentuuril on pikka aega olnud ülesandeks leida elu mujalt, mistõttu on astrobioloogiaprogrammid osa selle fookusest. Mars Perseverance’i kulgur otsib praegu märke iidsest elust, mis võis kunagi punasel planeedil eksisteerida. Samal ajal töötatakse välja tulevasi missioone, et otsida elumärke meie päikesesüsteemi eri nurkadest.

Agentuur läheneb UAP-uuringule nagu mis tahes muule teaduslikule uuringule, võttes valdkonna, mis on andmetevaene ning muutes selle teadusliku uurimise ja analüüsi vääriliseks.

“On palju kordi, kus midagi, mis näis peaaegu maagiline, osutus uueks teaduslikuks teadmiseks,” tõdes Zurbuchen tänavu juunis uurimisrühma tutvustades.

Arvestades UAP-dega tõstatatud riikliku julgeoleku ja lennuohutuse probleeme, soovivad teadlased vaatluste käigus teha kindlaks, kas need on loomulikud või vajavad mingisugust muud selgitust.

Traditsioonilises teaduskeskkonnas võidakse UAP-dest rääkimisse suhtuda halvustavalt ja pidada seda millekski, mis pole teadusega seotud, kuid Zurbuchen ei pea sellist suhtumist õigeks. “Usun tõesti, et teaduse kvaliteeti ei mõõdeta mitte ainult selle taga olevate väljunditega, vaid ka küsimustega, millega oleme valmis teaduslikult tegelema.”

Siiski on keeruline ennustada, mida see uuring paljastab. “Me peaksime olema avatud ideele, et me vaatame mitut erinevat nähtust,” ütles Spergel.

“Suurem osa minu karjäärist on olnud seotud kosmoloogiaga. Võin öelda, et 95 protsenti sellest, mis moodustab universumi, on meile teadmata. Seega on asju, millest me aru ei saa. Loodan, et see uuring aitab neid nähtusi paremini mõista.”

Üheksa kuud salastamata uuringuid

Uuring, mis peaks kestma umbes üheksa kuud, on salastamata, kõigile kättesaadav ja üldkasutatav.

“NASA keskmes on kosmose ja atmosfääri uurimine. Ülioluline on mõista andmeid, mis meil on olemas identifitseerimata õhunähtuste kohta, sest see aitab meil teha teaduslikke järeldusi meie taevas toimuva kohta. Andmed on teadlaste keel ja muudavad seletamatu seletatavaks,” rääkis Zurbuchen.

Täpsemalt otsib meeskond andmeid taevasündmuste kohta, mida ei saa teaduslikust vaatenurgast seostada õhusõidukitega või tuvastada teadaolevate loodusnähtustena. 

NASA sõnul pakuvad turvalisuse ja ohutuse seisukohast huvi tundmatud õhunähtused. Tõendid, et UAP-d on maavälist päritolu, puuduvad, rõhutas NASA juunis avaldatud esialgses teates.

Astrofüüsikust ja astronaudist vabakutselise ajakirjanikuni

Eri erialade ekspertidest koosnevat uurimisrühma juhib astrofüüsik ja New Yorgi Simonsi fondi president David Spergel. 

Koos temaga panevad UAP-de kohta andmete kogumise metoodikat paika infoteaduste professor Anamaria Berea, astrofüüsik Federica Bianco, okeanoloog Paula Bontempi, endine USA asekaitseminister, küberturvalisuse ja tehisintellekti valdkonna spetsialist Reggie Brothers, Potomaci poliitikauuringute instituudi tegevjuht Jen Buss, vabakutseline ajakirjanik, National Geographicu kaastöötaja Nadia Drake, endine NASA kosmosepoliitika ja partnerluste aseadministraator Mike Gold, Tucsoni planeediteaduse instituudi vanemteadlane David Grinspoon, astronoomiauuringute ülikoolide assotsiatsiooni president Matt Mountain, föderaalse lennuameti tegevdirektori asetäitja Warren Randolph, kosmosetehnoloogiafirma Maxar asepresident Walter Scott, kosmosefüüsik ja elektroonikainsener Joshua Semeter, föderaalse lennuameti lennunduspoliitika büroo vanemnõunik Karlin Toner ning astrofüüsik Shelley Wright.

Rühma kuulub ka pensionil olev NASA astronaut Scott Kelly. Ta on endine hävitaja piloot ja katsepiloot ning erru läinud USA mereväe kapten.