Brasiiliast pärit noor teadlane Luiza Schuch de Azambuja aitas koostada TalTechil Smart City õppemoodulit ning osaleb FinEst Targa Linna Tippkeskuse poolt ka Urban Learning Centre’i algatuses. Schuch de Azambuja räägib, millest jääb tarkade linnade arendamisel eelkõige vajaka ning toob näiteid nutikatest lahendustest üle maailma.
Luiza Schuch de Azambuja tuli 2018. aastal magistriõppe ajal üheks semestriks Eestisse ning viimasel semestril stažeeris Austrias uurimisprojektis CAP4CITY. Kuna TalTech oli selle projekti partner, kandideeris Schuch de Azambuja TalTechi CAP4CITY projektis töötamiseks ja ka doktorikraadi saamiseks. Aasta hiljem alustaski ta TalTechis doktoriõpet.
Sel aastal aitas noor teadlane käivitada TalTechis nutikate ja kaasavate linnade kursuse mooduli. Seal keskendutakse muuhulgas inimkesksele lähenemisele, vajadusele kaasavate linnastrateegiate järele, nutikate lahenduste piloteerimisele, suurendamisele ja kopeerimisele teistes linnades ning arukatele ja kaasavatele algatustele.
Oluline on kodanike kaasamine
Schuch de Azambuja sõnul ei vaja nutikad linnaruumid tingimata üliarenenud tehnoloogiaid, vaid lahendusi, mis jõuavad paljude inimesteni ja toovad pikaajalist kasu. Lisaks tehnoloogia kasutamisele on tähtis ka erinevad koostööviisid: “Peame kuulama inimesi ja tegema välitöid, et teada saada, millised on ühe konkreetse piirkonna tegelikud vajadused,” ütleb ta. “Probleem, mille lahendamine võib olla prioriteetne ühes piirkonnas, ei pruugi seda olla teises.”
Üheks üldiseks probleemiks linnaruumi arendamisel on kodanike osaluse puudumine. Kodanike abi väikestes tegevustes võib tuua olulisi muutusi. “Mis puutub tehnoloogia kasutuselevõttu või innovatsiooni, siis arvan, et üks suurimaid puudusi on endiselt oskus teisiti mõelda,” sõnab Schuch de Azambuja.
Oluline on seejuures mõtteviis, mis võimaldaks olla avatud innovatsioonile ja koostööle. Linnakodanikel on oluline mõista, et nad saavad ja peavad osalema ning linnavõimud peavad olema valmis kodanikke ära kuulama ja kaasama.
Nutikad lahendused linnaruumis
Schuch de Azambuja sõnul on raske otsustada, milliseid probleeme kõigepealt lahendada, kuid parim viis valiku tegemiseks on kuulata kogukonda. Linnadel võib olla väga erinevaid probleeme, näiteks turvalisus või hoopis ühistranspordi ja liikuvuse parandamine.
Brasiilia lõunaosas, Porto Alegres, toob ta näiteks Guaiba Orla linnapargi taaselustamise projekti, mis lõi Porto Alegre elanikele ja külastajatele mõnusa ala sportimiseks, jalutamiseks, jalgrattaga sõitmiseks ning ka jõeäärsete restoranide ja baaride nautimiseks. “Park mõjutab linna sotsiaalset struktuuri, värskendab piirkonda ja suurendab kogukonna seotust ning näitab linna pühendumust oma pärandile ja elanikele,” selgitab Schuch de Azambuja.
“Mõni aeg tagasi Ateenas nägin veel ühte toredat lahendust – bussipeatustesse toodi pingid, kus saab telefoni laadida. Kujutage ette, mitu korda saab aku tühjaks pärast pikka päeva linnas ringi jalutades. Võimalus bussi oodates telefoni laadida on ju hea mõte,” ütleb ta.
Veel üks kasulik näide, mis võib linna elanike ja külastajate jaoks paremaks muuta, on joogivee ruumid, kus saab oma pudelit täita. Neid leiab palju Roomast.
Eestis toob noor teadlane välja rakenduse kaudu autode laenamise (nt Bolt Drive): “Rääkides endast, siis ei näe ma vajadust sõiduki ostmiseks – saan seda kasutada just siis kui vaja. Selle trendiga saame vähendada tänavatel sõitvate autode arvu.”
Schuch de Azambuja sõnul on just mobiilsus üks linnade suurimaid väljakutseid. Üks aspekt on hästi toimiv ühistranspordivõrk, kuid panustada tuleks ka säästlikutele transpordiviisidele nagu jalgrattad. “Selleks on vaja investeerida korralikku jalgrattateede võrgustikku, et luua sõitjatele vajalikud tingimused.”
Eespool mainitud murekohti hakataksegi nutikate ja kaasavate linnade kursusel käsitlema, eesmärgiga luua nii Eestis kui mujal maailmas paremaid lahendusi linnade nutikaks toimimiseks.
Lisaks on tippkeskusel käimas targa linna ideekonkursi kolmas voor, kuhu linnad saavad kuni 30. septembrini oma väljakutseid esitada. Oodatud on kõikide linnade probleemid olenemata varasemast kogemusest innovatsiooni- ja arendusprojektidega. Kogutud probleemid on sisendiks teadlaste ja arendajatega koostöös alustavatele pilootprojektidele, mida rahastab ja juhib targa linna tippkeskus. Lisainfo ja vajalikud vormid leiate ideekonkursi veebilehelt.
