Laurits Tani on TalTechi tehnilise füüsika vilistlane, kes jagab oma kogemusi ja mõtteid, kuidas rakendusfüüsika kraad on avardanud tema võimalusi ning viinud teda maailmakuulsasse teaduskeskusesse CERNi. Tema lugu näitab, kuidas pühendumus ja huvi füüsika vastu võivad viia suurepäraste saavutusteni.

Laurits meenutab, kuidas bakalaureuseõpingud TalTechis algasid üle kivide ja kändude, kuna ta oli just lõpetanud ajateenistuse ja osa õpitud teadmisi oli selle ajaga ununenud. “Esimene bakalaureuse semester oli tõeliselt keeruline. Olin ajateenistusest tulnud ja palju oli ununenud. Tegelesin palju muusikaga ja õppimine ei olnud esimesel semestril prioriteet,” meenutab ta.

Kuid eksamiperioodi kätte jõudes pühendus Laurits täielikult õpingutele. “Panin kitarri kõrvale ja õppisin terve talvevaheaja. Selle tulemusena sain kõik eksamid kenasti tehtud ja minu huvi eriala vastu kasvas märkimisväärselt.”

Küsimusele, miks füüsika huvitav on, vastab ta: “Igaühel on oma vastus, kuid huvi pakuvad asjad, millest hakkad aru saama. Koolis meeldis mulle keemia, kuid mida rohkem füüsikast aru hakkasin saama, seda rohkem see mulle meeldima hakkas.” Ta usub, et paljuski aitab huvi kasvule kaasa see dopamiini laine, mis tekib, kui mõni asi õppides lõpuks klikib.

Õpi, õpi hoolega, siis saad …

Koos huviga füüsika vastu kasvas ka Lautritsa isu ammutada endasse erinevaid teadmisi, mistõttu tudeeris ta ka palju õppekavaväliseid aineid – semestris lausa 45 EAP jagu. “Õppisin palju ja laialdaselt – tuumajaamadest krüptograafiani. Samas võtsin palju matemaatika aineid, mis olid valikainete nimekirjas, et olla piisavalt tugeva taustaga, et kandideerida tugevamatesse ülikoolidesse.”

Bakalaureuse lõpus tundis ta, et soovib tegeleda rohkem füüsika teoreetilise poolega, mistõttu suundus maailma ühte parimasse ülikooli, ETH Zürichisse. 

“Tegelikult olin ma üllatunud, et mind sinna vastu võeti – usun, et peale heade hinnete aitas tublisti kaasa ka see, et olin teinud praktikat väga paljudes kohtades, seda nii Tehnomeedikumis, CERNis, Tehnikaülikooli füüsikainstituudi laboris kui ka Tehnikaülikooli satelliidiprojektis.”

Praktika CERNis

Laurits pääses CERNi praktikale juba pärast esimest bakalaureuse aastat läbi Keemilise ja bioloogilise füüsika instituudi. “CERNi suvekooli loengud olid mulle esialgu raskesti arusaadavad, kuid võimalus olla sellises keskkonnas ja tegeleda enda projektiga andis tohutult motivatsiooni füüsikaga jätkamiseks.” 

CERNi suvekool kestis kokku kaks kuud. Meeldejäävamatest hetkedest toob ta füüsikaväliselt esile kõiksugu suvetudengite üritusi nagu matkad mägedes ja erinevates linnades. “Samuti olin suvekoolis koos oma praeguse abikaasa ja tütre emaga – tänu suvekoolile saimegi kokku,” rõõmustab Laurits.

Ühe olulise osana toob Laurits CERNi suvekoolist välja ka inimeste professionaalsuse. “Igal suvetudengil oli oma projekt määratud koos ühe või mitme juhendajaga, kes olid väga abivalmid.”

Juuni alguses kaitses Laurits oma doktoritöö ”Higgsi bosoni omaduste mõõtmine leptoneid sisaldavates kanalites kasutades masinõppe meetodeid”. “Doktoritöö keskendub masinõppe meetodi rakendusele kõrge energia füüsikas, fookusega CMS andmeanalüüsil. CMS on üks detektoritest maailma suurimal osakstefüüsika ekperimendil LHC, mis on siis praegune suurim CERNi projekt.”

Rakendusfüüsika kraad avab uksi

Laurits rõhutab, et rakendusfüüsika kraad avab väga palju uksi. “Kõik uksed, mida tahad avada, sest tublidest inseneridest tuntakse alati puudust. Tuleb näidata, et oled motiveeritud ja saad ülesannetega hakkama.” 

Ta lisab, et rakendusfüüsika lõpetanud inimesed töötavad mitmesugustes valdkondades, alates pankadest ja IT-ettevõtetest kuni haiglate ja muude teadusasutusteni välja. “Need, kes tulevad ainult kraadi pärast ja teevad vaid miinimumi, ei pruugi neid uksi nii kergesti avada.” 

Laurits lisab, et rakendusfüüsikat võiks nimetada veidi interdistsiplinaarseks erialaks, sest spetsialiseeruda on võimalik mitmetesse suundadesse. Samuti leiavad õpilased, keda paelub hoopis elektroonika või mehaanika, õppekavast endale sobivad ained, et jätkata omale huvi pakkuvas suunas. 

Ometi tõdeb Laurits, et paraku ei ole hetkel TalTechis osakeste füüsika ja ka astrofüüsika suunal veel väga palju võimalusi. “Samas neid motiveeritud õpilasi ootab kindlasti praktikale ja lõputöid tegema Keemilise ja bioloogilise füüsika instituut.”

TalTechi rakendusfüüsika õppekava on mõeldud neile, kes soovivad saada põhjalikke teadmisi füüsika teoreetilisest ja praktilisest poolest. Õppekava annab tugeva aluse nii akadeemiliseks karjääriks kui ka praktiliseks tööks erinevates teadus- ja arendusvaldkondades.

Laurits ja tema saavutused on inspiratsiooniks kõigile, kes kaaluvad karjääri tehnilises füüsikas. TalTechi rakendusfüüsika programm pakub laialdasi võimalusi ja avab ukse põnevatele karjäärivõimalustele nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt.

Otsusta ka Sina oma tulevik TalTechis: taltech.ee/tulevik