Valentin Bratkov on TalTechi Eesti Mereakadeemia vilistlane, kes on laevade ja sisepõlemismootoritega kokku puutunud juba väikesest saadik. Tema isa on laevakapten, kes on seilanud kõigis vetes üle maailma. Ametit valides sai Bratkov inspiratsiooni isa tööst, kus reisimine ja maade avastamine oli argipäeva osa. Täna töötab ta Transpordiametis parvlaeva projektijuhina.
Bratkov ütleb, et talle meeldib oma töös kõik, sest tegemist on valdkonnaga, mis pakub piiramatuid võimalusi innovatsiooniks ja arenguks. Ta täiendab end pidevalt ning lisaks põhitööle Transpordiametis teeb kaasa ka erinevates projektides.
Mida aga kujutab endast innovaatilise aku-vesiniku parvlaeva projekteerimise ja ehitamise projektijuhi töö ning miks sai Bratkovist laevainsener, mitte kapten?
Inspiratsioon perekonnalt
Küsimusele, miks sai Bratkovist insener, mitte kapten, on väga lihtne vastus. “Arutasime isaga, et laevamehaanikul on rohkem võimalusi – nii merel sõitmiseks kui ka laevade remondiks,” põhjendab ta. Ja meenutab, kuidas ta noorena parandas koos vanaisa ja isaga pere autosid ning nautis üle kõige sisepõlemismootorite lahtivõtmist ja kokkupanemist.
Laevanduse ja mootoritega on Bratkovide perekonnast kokku puutunud teisedki peale nende kahe. Näiteks töötasid Bratkovi vanavanemad ja ka vanaema vend laevaehituses. Saades inspiratsiooni pere ajaloost, omandas Bratkov Eesti Mereakadeemias jõuseadmete mehaaniku hariduse ning temast sai laevamehaanik.
Kokku puutunud nii väikeste kui suurte laevadega
“Olen kogu elu puutunud kokku igas suuruses laevadega, nii reisi- kui kruiisilaevadega,” räägib Bratkov oma tööelust. Koolist saadud teadmised ja laeval töötamise praktika võimaldasid tal asuda tööle suurele toornafta tankerile. Tema esimene reis oli Fujairah’lt (Araabia Ühendemiraadid) Long Beachile (Los Angeles, USA) toornafta tankeriga, mille nimi oli Front Tina. Selle tühimass oli hiiglaslik 300 000 tonni.
Paar aastat hiljem, kui Bratkovil oli juba mõningane kogemus mehhanismide remontimisel, asus ta tööle laevade remondi, ümberehituse ja ehitusega tegelevas ettevõttes LTH Baas, kus alustas laevade sisepõlemismootorite remondimehena. Hiljem edutati ta ettevõtte laevaremonditeenuse tegevjuhiks, kellena täitis ka organisatsiooni juhtimiseks vajalikke ülesandeid.
“Tegelesin väga palju keskkonna- ja tööohutuse teemadega ning sealtpeale on ka keskkonnateadlikkus mulle väga oluline olnud. Lisaks sellele oli rõhk innovatsioonil ja töö efektiivsuse arendamisel.”
Töö, mis paneb silmad särama
Alates 2021. aasta sügisest töötab Bratkov Transpordiametis innovaatilise aku-vesiniku parvlaeva projekteerimise ja ehitamise projektijuhina. Tema põhitegevuse projekt on riigile keskkonnasõbraliku ja energiaefektiivse parvlaeva projekteerimine ja ehitamine. Seda on vaja, et tugevdada Eesti suursaarte ja mandri vahelist parvlaevaühendust.
“See väljakutse on äärmiselt põnev. Saan teha Eesti riigi ja rahva jaoks olulist tööd ning see paneb mu silma särama,” on Bratkov entusiastlik.
Projekteeritav parvlaev on ainulaadne
Praegu projekteeritava ja ehitatava parvlaevaga tehakse väga suur samm edasi parvlaevaühenduse tugevdamiseks. “See kasvatab ühe reisiga veetavate sõidukite mahtu umbes veerandi jagu,” räägib Bratkov. “See keskkonnasõbralik ja energiatõhus parvlaev on ainulaadne kogu meie lähiregioonis, kuna see võib lisaks elektrienergiale sõita täielikult ka vesinikukütusel, müra- ja vibratsioonivabalt. Seega säästab see ka loodust.”
Kuna parvlaev tuleb energiatõhus, aidatakse sellega säästa ka riigi, sealhulgas maksumaksjate raha. Uue põlvkonna kütused on puhtamad, uued energiaallikad ei tekita vibratsiooni ja müra – ka veealust. Seega vee-elukate keskkond on vähem häiritud.
“Sellised tehnoloogiad võivad olla praegustega võrreldes kallimad, kuid aja jooksul muutuvad laevade ülalpidamiskulud soodsamaks. Eeldatavasti suureneb aja jooksul ka nende kättesaadavus, kvaliteet paraneb ja hind odavneb,” ütleb Bratkov.
Laevanduse tulevikust kõneldes avaldab ta, et juba lähikümnenditel näeme veeteedel sõitmas ka autonoomseid laevu, kus kapten on vaid tõrgete kontrollija ja sõiduprofiili määraja. Samuti võib kapten asuda hoopis maismaa opereerimiskeskuses ja juhtida kahte või isegi nelja laeva kordamööda või korraga.
Teeb kaasa erinevates projektides
Bratkov teeb oma tööd kirega ning tal jagub põhitöö kõrvalt jaksu ja motivatsiooni teha kaasa nii mõneski põnevas projektis, ta on mitme töörühma ja programmi liige. Viimased kuus aastat on ta olnud ka TalTechi Eesti Mereakadeemia külalisõppejõud. Ta jagab magistrantidele kogemusi laevaremondi uutest tehnoloogiatest. “Samas haridusasutuses olen veel ekspert vesinikutehnoloogiate spetsialistide järelkasvu programmis.”
Kuna kogemust ja pädevust on aastatega kogunenud, on ta Prototronis mentor ja Marinehäki žürii liige. Nõu ja jõuga on ta abiks Eesti Leiutajate Liidu projektides ning kõige selle kõrvalt tegutseb veel ka Äriinglite Liidus.
Oma eriala juures meeldib Bratkovile kõik. Ta tõdeb, et kitsaskohti ja raskeid momente tuleb ikka ette, kuid see talle just meeldibki. Tema sõnul on laevandus rahvusvaheline ja võimalusterohke valdkond.
“See avab piiritud võimalused nii innovatsioonile kui arendusele. Laevad on nagu iseseisvad maailmad, kus on vaja tagada, et kõik tööprotsessid toimiksid ja inimeludele poleks ohtu. Kõik tuleb toimima saada ohutult, efektiivselt ja keskkonnasõbralikult.”
Õppimine kestab kogu elu
Bratkov möönab, et teadmiste ja oskuste täiendamine toimub kogu elu ning lõpuni selgeks seda eriala kunagi ei saagi.
“Täiendan end iga projektiga. Areng toimub raskustest üle saamisega,” sõnab ta ning tõdeb, et ka inimestega koos töötamine on pidev õppeprotsess. Koostööde kaudu õpitakse kolleege ja partnereid rohkem tundma ning mõistetakse, kuidas veelgi efektiivsemalt koos töötada ja teineteisest aru saada.
Kui sulle meeldivad meri, lained ja laevad, siis laevamehaanika õppekava võib olla just sinu jaoks. Seal õpid tundma nende massiivsete sõidukite hingeelu ning saad seilata kaugemate ja lähemate maade ja merede vahel.
Vastuvõtt TalTechi juba käib. Avaldusi saab esitada 4. juuli keskpäevani. Loe lähemalt: www.taltech.ee/sisseastujale.
