Kas mõtleme igapäevaselt, kuidas saavad meie nutikellast andmed telefoni või kuidas jõuavad elektri ja vee kaugloendurite andmed teenusepakkujani? Asjade internet ehk nutistu loob meile pidevalt uusi võimalusi, mis omakorda tekitab tohutu vajaduse täiesti uut laadi inseneride järele. Selliseid insenere koolitatakse TalTech Virumaa kolledži õppekaval Telemaatika ja arukad süsteemid.
Andmevõrgud ümbritsevad meid kõikjal
Asjade internet (IoT) on interneti kaudu seotud seadmete võrk, kus jagavad ja vahetavad informatsiooni ning täidavad konkreetseid ülesandeid nii seadmed kasutajaga kui ka omavahel. Seadmed võivad olla nii nutitelefonid, köögitehnika, pesumasinad, autod, meditsiinitehnika kui ka tööstusseadmed.
“Reaalses elus ümbritsevad meid kõikjal andmevõrgud, mida me isegi ei märka,” selgitab TalTechi Virumaa kolledži telemaatika lektor Larissa Joonas. Nii edastatakse andmed anduritelt tööstuslike võrkude kaudu kontrolleritele ja sealt edasi andmebaasi, kus need muudetakse töötlemise objektiks. “Ja need andmed kontrollivad siis asjade interneti seadmeid ja automaatseid süsteeme, tööstusroboteid,” märgib ta.
Telemaatika on arvutiteaduse osa, mis tegeleb andmete edastamisega. “Eriala nimetuses on mainitud ka nutikad süsteemid, kuna me ei keskendu lihtsalt abstraktse tarkvara loomisele,” räägib Joonas. TalTechi Virumaa kolledžis õpetatav eriala puudutab kõike, mis on seotud erinevate tehnoloogiatega: asjade internet, tööstusautomaatika, robootika, andmevõrgud ja suurandmete töötlemine.
Tehnoloogia, mis võimaldab ühe seadmega koguda andmeid üle kogu linna
Üks Virumaa kolledži huvitavamatest suundadest on kindlasti LoRa-tehnoloogia tundmaõppimine ja rakendamine, mida kasutatakse andmete edastamiseks autonoomsetes keskkonnaseire andurites ja kommunaalmajanduses. “Selle tehnoloogia abil suudab üks seade koguda andmeid anduritelt kogu linnas,” räägib Joonas.
Asjade internet mängib tänapäeval, kui energiasäästliku mõtteviisi juurutamine on esikohal pea igas eluvaldkonnas, eriti tähtsat osa. Näiteks võtame linnaruumi – linna tänavavalgustust saab reguleerida inimeste liikumisharjumustest ja -sagedusest lähtudes. Tarkade süsteemide kasutuselevõtt ja digitaliseerimine aitab aega kokku hoida ning tootmist automatiseerida ja muuta võimalikult efektiivseks, et ökoloogiline jalajälg oleks võimalikult väike.
“Kõik automatiseerimisega seotud tehnoloogiad on suunatud kulude vähendamisele ja ressursside säästmisele,” selgitab Joonas, kelle sõnul on näiteks kütte, ventilatsiooni ja kliima juhtimine asjade interneti seisukohalt prioriteetsed valdkonnad. “IoT tehnoloogiad pööravad palju tähelepanu energia säästmisele,” lisab ta.
Näiteks on asjade internetti kasutatud Tallinnas Kalaranna tänava pilootprojektis, kus reguleeriti tänavavalgustus vastavalt etteantud tingimustele. Lisaks valgustusele sai jälgida ka liiklustihedust, mis aitas linnaametnikel näha vajadust ja nõudlust uute teelõikude jms järele.
Samamoodi kasutavad asjade internetti isesõitvad autod ja robotid. Rääkimata tänapäevastest hoonetest, mille planeerimisel arvestatakse aina enam asjade interneti kasutusvõimalusi, paigaldades nutikaid seadmeid, mis oskavad muu maailmaga suhelda.
Andmeedastuse valdkonnas ongi täna kõige suurem huvi just nimelt LoRa tüüpi protokollidel, mis võimaldavad hallata linna infrastruktuuri. “Lisaks on huvipakkuv teema võrkude turvalisus üldiselt, sealhulgas IoT-protokollid, mille haavatavused võivad põhjustada olulist füüsilist kahju,” selgitab Joonas.
Valdkond lähtub tegelikest vajadustest
Telemaatika valdkond on lai. “Meie üliõpilased uurivad protsessi, mis hõlmab kogu tootmistsüklit alates IT- ja automaatikasüsteemide arendamisest kuni suurandmete töötlemiseni. Neil on võimalus valida oma huviala ja spetsialiseeruda sellele,” tutvustab Joonas, kui suur tööpõld ootab nende eriala lõpetajaid ees.
Virumaa kolledžis õpetatav telemaatika ja arukate süsteemide õppekava ühendab telemaatika ehk andmeedastuse, side, tarkvara programmeerimise, automaatika ja küberfüüsikaliste süsteemide valdkonnad.
“Meie eriala keskendub just targa tootmise ja tööstusliku asjade interneti tehnoloogiate õpetamisele,” selgitab Joonas. Tema sõnul annab see laiaulatuslikke teadmisi infotehnoloogia vallas.
“Kuna õppe ajal läbib tudeng kaheksanädalase erialapraktika, siis lähtuvad kõik meie eriala valdkonnad tootmise ja tööstuse tegelikest vajadustest,” märgib Joonas. Sageli jõuavad tudengid pärast kolledži lõpetamist tööle samasse ettevõttesse, kus nad praktikal olid. “Selline ettevõtete ja kolledži tihe suhtlus võimaldab aru saada täpsemalt IT hetkevajadustest ning annab sisendi kohandada õppekavasid paindlikult, vastates hetkel aktuaalsetele vajadustele,” toonitab Joonas.
Õppekava lõpetajad saavad tööd IoT insenerina või spetsialistina mõnes tehnoloogiaettevõttes, kelle ülesandeks ongi arendada IoT tehnoloogiaid. Lisaks võib lõpetaja leida end mõnel andmeinseneri, tarkvaraarendaja või näiteks infosüsteemide projekteerijana, kuna saadav IT-alane haridus võimaldab huvi korral leida lõpetajal just teda kõige enam huvitav ametikoht. Eriala lõpetajad saavad jätkata haridusteed magistri- ja hiljem ka doktoriõppes IT ja sellega seotud õppekavadel. Virumaa kolledžis on võimalik jätkata õpinguid Äriinfotehnoloogia magistrikaval.
Õppekavale kandideerimise eelduseks on lõputunnistuse kõikide ainete keskmine hinne või laia matemaatika või enne 2014. aastat sooritatud matemaatika riigieksam või TalTechi matemaatika katse. Lisaks toimub ka vestlus. Õppekoha saamiseks peab keskmine hinne olema vähemalt 3,8 või matemaatika eksamil nõutav tulemus vähemalt 50 punkti ning vestluse tulemus vähemalt 5 punkti.
Kandideerimise kohta saad lugeda lähemalt SIIT. Avaldusi TalTechi saab esitada juba praegu ja seda 6. juuli keskpäevani.
