Mõned kuud tagasi süüdistas Norra kaitseministeerium venelasi NATO suurõppuse Trident Juncture ajal õppuse piirkonnas GPSi signaali segamises. Tallinna Tehnikaülikooli (TalTech) IT-teaduskonna vanemlektor Ivo Müürseppa sõnul on kaks võimalust, kuidas GPSi tööd segada, millest üks puudutaks tugevama signaaliga GPSist nii-öelda “üle karjumist” ja teiseks viisiks on GPSi vastuvõtja eksitamine.
Müürsepp tõi välja, et GPSi saab segada Maalt ning lennukist ja vajalikud vahendid on kasutusel mitmete riikide relvajõududel. Eurooplaste Galileo ja venelaste Glonassi satelliitnavigatsioonisüsteeme on lektori sõnul samuti võimalik segada.
GPSi on lihtne segada
GPS on satelliitnavigatsioonisüsteem, mille maapeale vastuvõtja arvutab asukoha välja vähemalt neljalt satelliidilt saabunud signaalide põhjal. Lihtsaim viis GPSi segamiseks on sellest nii-öelda “üle karjuda”, mis tähendab, et tuleb välja saata suure võimsusega signaal, mis varjaks vastuvõtja sisendis satelliitidelt pärinevad nõrgad navigatsioonisignaalid.
“Kui vajalik signaal ei ole vastuvõtjas seetõttu tuvastatav, siis ei ole võimalik ka asukoha määramine. Meetodi eeliseks on suhteline lihtsus ja asjaolu, et kuna GPS satelliidid tiirlevad Maast umbes 20 000 km kaugusel, siis on maapinnale jõudvad signaalid üsna nõrgad. Näiteks on Põhja-Koread korduvalt süüdistatud selles, et nad kasutavad Vene päritolu tehnikat oma piiri lähedal GPS signaalide segamiseks,” ütles Müürsepp.
Lektori sõnul on 2010. aastast saadik olnud umbes sada intsidenti, kus mõjutatud on pea tuhande lennuki ja umbes seitsmesaja kalalaeva navigatsiooniseadmeid. 2012. aastal oli segamine mõjutanud Souli tänavail sõitnud autode GPS-i põhiseid navigatsioonisüsteeme.
GPSi signaali saab ka ise segada, näiteks Pokemonide püüdmiseks
Nutikam viis GPSi signaali segamiseks on vastuvõtja eksitamine. Selle käigus saadetakse välja signaal, mis on identne satelliidi poolt saadetavaga, kuid sisaldab eksitavat informatsiooni asukoha määramiseks.
“Sellisel juhul ei saa kasutaja aru, et midagi valesti oleks, lihtsalt saadud asukoha koordinaadid ei ole enam usaldusväärsed. Kusjuures paljudel juhtudel piisab, kui näidatavad koordinaadid on tegelikust asukohast ainult mõnesaja meetri võrra erinevad. Taoline segamine on tehniliselt keerukam, samas ei pea segaja signaal olema sama tugev kui eelmise viisi puhul, mistõttu saab segada ka suurtelt vahemaadelt.”
Müürsepp toob välja, et GPSi signaali saab ka nutitelefoni kasutaja ise võltsida. Selleks eksisteerivad konkreetsed äpid, millega saab GPSi koordinaate muuta selliseks nagu kasutaja soovib. Lektori kohaselt osutub see võimalus eriti kasulikuks näiteks siis, kui Pokemone jahtides ei soovita ise ringi joosta.
Tavaliste kurikaelade jaoks liiga kallis ettevõtmine
Kuigi GPSi signaali häirimine on vägagi teostatav leiab Müürsepp, et suurte alade signaali segamiseks vajalik aparatuur on kallis ning vajab suurt saatevõimsust. Sellest tingituna leiab ta, et kui mõni sellise võimsusega seade jõuab halbade kavatsustega inimeste kätte leitakse nad jõuorganite poolt kiirelt üles.
“Väiksema raadiusega segajaid saab kasutada näiteks GPS jälgimisseadmetega varustatud sõidukite ärandamisel. Kui taoline jälgimisseade ei saa enam GPS signaali kätte, siis ei tea ta oma asukohta ega suuda seda siis ka jälitajatele edastada. Taoliselt saab põhimõtteliselt rivist välja lüüa ka vabakäiguvangide elektroonilisi jalavõrusid ja muid sarnaseid seadmeid.”
Üks värvikamaid GPSi signaali segamise juhtumeid pärineb USA pealinnast Washington D.C-st, kus GPSi signaali peilides jõuti ühe kooli võimlani. Selgus, et lapsed lennutasid seal droone aga pärast 2015. aasta intsidenti, kus Valge Maja hoovis maandus droon kehtestati seal lennukeelutsoon, millest on kinni pidanud ka droonitootjad. Kuna kool asus Valgele Majale piisavalt lähedal ei suutnud droonid ilma segajata selles piirkonnas lennata. Seetõttu paigaldati võimlasse GPSi signaali segaja.
