TalTechi Virumaa kolledži masinaehitus- ja energiatehnoloogia protsesside juhtimise eriala tudengid hakkavad tulevikus kujundama Eesti regionaalset tööstust. Kuidas nad seda teevad ja miks on see oluline rääkis õppekava programmijuht Veroonika Shirokova.
Oskused pannakse proovile juba õpingute jooksul
Masinaehitus- ja energiatehnoloogia protsesside juhtimise õppekava vilistlased on väga loovad ning võivad lahendada konkreetseid tööstuslikke ülesandeid juba õpingute ajal.
Üks valdkond masinaehituse- ja energiatehnoloogia protsesside juhtimises on nimelt mäendus, kus vilistlased saavad rakendada oma teadmisi ja ideid teemadel, nagu ohutus karjäärides ja kaevandustes või kuidas suurendada tehniliste ressursside tõhusust Eesti mäetööstuses.
Mäetööstuse valdkonnas on keerulised töötingimused ja suured ohuriskid, mistõttu peavad kaevandustehnika monitooringuseadmed olema vastupidavad mehaanilistele- ja keskkonnamõjudele.
“Kaevandustehnika monitooringusüsteemide väljatöötamine ja arendamine kindlustab inimeste ohutuse ning parendab kaevandustehnika ressursikasutust,” selgitas Shirokova, kelle sõnul saavad tudengid süsteemide uuendamisel ja riskide maandamisel abiks olla.
Töötamine juhtmevaba energia edastamise suunas
Shirokova sõnas, et uued energiatehnoloogiad muudavad meie elu oluliselt paremaks. “Hakkame kasutama kõiki maailmas tehtud saavutusi energiatootmises ning -jaotuses, näiteks võetakse eeskuju Norra osmootsetelt jaamadelt, mis kasutavad alternatiivenergiat,” rääkis Shirokova ning lisas, et loengutes antakse tudengitele kõige värskem info maailmas valitsevatest tendentsidest ja uutest tehnoloogiatest.
“Lugedes erinevaid teaduslikke erialaseid artikleid, selgub, et teadlased töötavad juhtmevaba energia ülekandmise suunas. Ka tudengitele õpetatakse ülikoolis, kuidas saaks uusi tehnoloogiaid rakendada meiegi regioonis.”
Kuna Eestis on väga palju metallitööstuse ettevõtteid ja farme, siis aitaks näiteks IO-generaatorite loomine parandada siinsete inimeste elu. “Kindlasti hakkame töötama ka juhtmevaba energia edastamise suunas,” sõnas Shirokova.
Ida-Virumaa tööstuspiirkond vajab rohkem digilahendusi
IT-tehnoloogiate rakendamine õppeprotsessis ja teaduses mõjutab vilistlaste ettekujutust enda tulevikust. Ida-Virumaa on tööstuspiirkond, kus seoses kliimamuutuse ja rohepöördega vajatakse aina rohkem uuenduslikku lähenemist ja eriti just digilahendusi.
Tootmisprotsessi parandamiseks ja optimeerimiseks on vaja tudengitel muuhulgas rakendada ka IT-oskusi. Shirokova viitas, et lähtudes uuringuraportist OSKA peaks keskastme energiatehnika ja masinaehitustehnoloogia juhtidel olema erinevate erialaspetsiifiliste tarkvarade kasutamise oskus, teadmised digitehnoloogias ja erialaspetsiifilise tehnikaga seotud IT lahenduste kasutamine (sh targad lahendused, simulatsioonid, masinasüsteemide tundmine ja programmeerimine). “Sellised spetsialistid on ettevõtetes väga nõutud,” kinnitas Shirokova.
Et vilistlased oleksid tööturul veelgi konkurentsivõimelisemad liigubki ka masinaehituse- ja energiatehnoloogia õppekava selles suunas ning õppes rakendatakse üha rohkem IT lahendusi.
“Meie õppekava lõpetanu saab panustada tööstuse digitaliseerimisse – kuidas seadmeid kaugjuhtida, nende seisundit monitoorida ning kuidas aidata kaasa kvaliteetse ehk targa tööstuse loomisele,” nentis Shirokova.
Tudengid lahendavad aktuaalseid probleeme
Praeguse ajastu masinaehitustehnoloogid on tõelised leiutajad ja innovaatorid, kelle ülesandeks on kujundada uusi tööstus- ja tootmistehnoloogiaid.
“Meie vilistlased on väga pädevad lahendama probleeme, mis on seotud ka meditsiinivaldkonnaga,” tõdes Shirokova. Näiteks tõi ta erinevate käe- või jalaproteeside modelleerimine ja konstrueerimine rehabilitatsiooni jaoks.
Seoses praeguse COVID-19 olukorraga, kus aktiivselt on käimas ka vaktsineerimine, võib tekkida probleeme vaktsiinide hoiustamise ja transportimise või vaktsiini tegemisega.
Shirokova tõi välja, et masinaehituse ja energiatehnoloogia õppekava lõpetanud saavad olla abiks tehnoloogiliste liinide projekteerimisel ning aidata meditsiinitöötajatel lahendada tehnoloogilisi probleeme, mis on seotud vaktsiinide hoiustamisega.
Ida-Virumaa on olnud alati tööstuslik regioon
Shirokova ütles, et tootmisvõimalused mingis regioonis määrab muude faktorite hulgas ka see, kuivõrd intellektuaalselt andekas on selle regiooni elanikkond. “Ida-Virumaa on alati olnud tööstuslik regioon, kus elavad oma valdkonna professionaalsed, suure intellektuaalse potentsiaaliga inimesed,” selgitas Shirokova.
Tegelikult on antud regioonis palju võimalusi tööstuse veelgi tõhusamaks rakendamiseks. “Näiteks võiks seal taastada kõrgtehnoloogilise õmblustööstuse või plastikust mänguasjade tootmise, mida tehti kunagi regionaalettevõttes Salvo,” sõnas Shirokova.
Ta lisas, et Ida-Virumaal on levinud eraettevõtlus nii metallitöötluses kui ka kalapüüdmises. Samuti on regioonis mitmeid tööstuselektroonikaga tegelevaid ettevõtteid.
Arengu jaoks on vaja rohkem riiklikku toetust
Shirokova nentis, et tegelikult masinaehituse ja energiatehnoloogia valdkonnas suuri murekohti või puudusi pole – ajaga käiakse kaasas ja laboreid uuendatakse vastavalt tehnoloogia arengule ja ettevõtete vajadustele.
“Teeme pidevalt koostööd ettevõtetega, kes võimaldavad meil anda konkurentsivõimelist haridust. Samas oleks vaja rohkem riiklikku finantseerimist, et kohalikud ettevõtted areneks, tekiks rohkem töökohti ning saaks viia läbi erinevaid projekte,” sõnas Shirokova.
Tutvu TalTechi Virumaa kolledži masinaehitus- ja energiatehnoloogia protsesside juhtimise õppeprogrammiga ja esita avaldus hiljemalt 6. juuli keskpäeval.