TalTechi üliõpilase doktoritöö võib mõjutada elektriautode akude arendamist

Foto: Scanpix/Reuters/Ints Kalnins.

Tallinna Tehnikaülikooli loodusteaduskonnas kaitses sel nädalal Irshad Mohammad oma doktoritööd “Tomatemperatuursete fluoriidioonakude väljaarendamine”, mis võib tulevikus mängida olulist rolli näiteks elektriautode akude arendamisel.

Töö tõestas, et täistahkete akude valmistamine on võimalik

“Praegune parim variant- Li-ioon akud, on ühe suure puudusega- elektroodide vaheline meedium on parktiliselt vedel (geel), see võib aku mehaanilisel või termilisel vigastamisel kergesti lekkida,” selgitas töö kaasjuhendaja ja labori juht Ago Samoson. “Üks “unustatud” alternatiiv on kasutada hoopis negatiivseid ioone laengukandjatena ja otsida sobivaid tahkeid struktuure mis kindlustaksid piisava ioonjuhtivuse. Meil õnnestus põhimõtteliselt tõestada et see ongi võimalik.”

Doktoritöös arendati dr. Raiker Witteri juhtimisel välja uudsed, mitmekihilised elektrolüüdid ning nende baasil valmistada ka tsükliliselt salvestatavad aku prototüübid. Töö oponent, professor Ulla Lassi Oulu ülikoolist, usub, et Mohammadi uurimistööl on otsesed rakendused nn täistahkete akude arendamisel, mis on laetavate energiasalvestite tulevik. “Nad katavad palju paremini näiteks elektrisõidukite vajadusi,” ütles ta.

Uut tehnoloogiat saaks ära kasutada näiteks elektriautode akudes

Ka Samosoni sõnul on doktoritööl tulevikuvaates potentsiaal olemas. “Saadud teadmiste baasil võib liikuda katsetega edasi väga mitmes suunas: vähendada akude ökoloogilist jalajälge, loobudes sealhulgas ka elementidest mis on saadaval ainult geopoliitlises mõttes keerulistest kohtadest, tõsta ohutust, suurendada energiatihedust (teoreetiliselt on võimalik saavutada vedelkütuste kineetiline tase) või näiteks taaskasutada uues kvaliteedis pliiakude elektroode,” rääkis ta.

Põhimõtteliselt võiks uudseid akusid, kui nende välja arendamiseni jõutakse, kasutada mitte ainult elektriautodes, vaid ka õhusõidukites. Selleks on aga vaja edasisi uuringuid ja teadustööd ning rahastust. “Meie töö kulges suhteliselt lihtsate laboratoorsete ja negatiivsete finantsvõimalustega, sellest on ka muidugi senistel tulemustel omad piirangud nii et ainet edasiseks jätkuks. Veelgi enam, mitmed uued ja loomulikult paremad ideed ei kajastugi doktoritöös,” rääkis Samoson.

Tema sõnul kaaluvad hetkel võtmeisikud töö jätkamist Soomes, Saksamaal ja Kanadas, kus antud teema ühtib paremini teaduspoliitika prioriteetide ja praktikaga. Seega ei osanud Samoson veel järgmistest sammudest ja rakendustest täpsemalt rääkida, kuid loodab, et juba sügisel saab kaitstud ka teine, spetsiaalselt elektrolüütidele pühendatud doktoritöö.

“Mobiilse energiavaru ja ka energiatootmise ülejäägi statsionaarse salvestamise lahendused on tsivilisatsioonile ilmselt nii olulised, et nende täiustamisel on õigustatud päris suured riskid, seda oli ka meie uurimistöö ja kitsam teema valik,” ütles Samoson.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.