Teadlane selgitab: miks ei tohi ravimeid mingil juhul visata kanalisatsiooni või olmeprügisse

Kui ravimijäägid satuvad kas kanalisatsiooni või prügilasse, jõuavad need moel või teisel edasi ka keskkonda ning sealt meie toidulauale.Foto: Shutterstock

Roche Eesti ning Eesti Vee-ettevõtete Liidu (EVEL) 2021. aastal tehtud uuringust selgus, et üle poole eestlastest ei tea või ei teadvusta, et ravimid on ohtlik jääde ja nende vale käitlemine võib põhjustada keskkonnale kahju. 

Kinnitust leidis ka tõik, et üle poole Eesti elanikest on vabanenud ravimijääkidest mittekorrektselt – peamiselt on neid visatud olmejäätmete hulka (seda oli teinud 41 protsenti vastanutest). 

Kanalisatsiooni oli ravimijääke visanud vaid väga väike osa vastanutest – kuus protsenti. See aga ei tähenda, et probleemi poleks – teadlikkus ravimijääkide käitlemisel on madal ning ka ravimijääkide laialdane levimus keskkonnas ei anna põhjust loorberitele puhkama jääda. (Loe täpsemalt Rohegeeniuse artiklist siit.)

Ravimijäägid jõuavad meie toidulauale

Tallinna Tehnikaülikooli Materjali- ja keskkonnatehnoloogia instituudi vanemlektor dr Juri Bolobajev nendib, et kui ravimijäägid satuvad kas kanalisatsiooni või prügilasse, jõuavad need moel või teisel edasi ka keskkonda ning sealt meie toidulauale.

Näiteks WC-potist liiguvad need reoveepuhastusjaama, kus toimub reovee puhastusprotsess, kus reoveest püütakse saasteained välja saada. Ravimipreparaatide eemaldamine reoveest aga on väga kulukas ja keerukas ning päris lõplikult neid sealt kätte saada polegi võimalik. 

“Ravimimolekulide struktuur on reovee bioloogilises puhastuses kasutatavatele mikroorganismidele suhteliselt võõras ja piltlikult öeldes ei oska need ravimijääke kuidagi lõpuni “ära seedida”,” selgitab Bolobajev. See tähendab, et vette jäänud ravimijäägid liiguvad puhastusjaamast edasi – Tallinna kontekstis näiteks satuvad ravimijäägid Läänemerre, sealt omakorda aga veeloomade ja -lindude organismi. Seega kui paned toidulauale igati tervislikuna tunduva kalaroa, võid tegelikult õhtusöögiga koos organismi saata ka koguse absoluutselt ebavajalikke ravimijääke.   

Kuigi ravimijääkide olmeprügisse viskamine võib tunduda kanalisatsiooni läkitamisest parem variant, siis tegelikult see nii ei ole ja ka olmeprügisse visatud ravimipreparaadid võivad sattuda veekogudesse. 

“Prügimäed jäätmejaamades ei ole ilmastiku eest kuidagi kaitstud. See tähendab, et vihmast või lumest tekkinud vesi liigub edasi prügimäe sisse ning võtab endaga kaasa ravimijääke,” räägib Bolobajev. 

Kui prügimägi on varustatud hea drenaažisüsteemiga ja see on ehitatud ka prügimäe alla, suudetakse suurem osa nõrgvett prügimäe alt välja pumbata. Sealt suunatakse see edasi reoveepuhastusjaama, kust aga osa ravimijääke võib eelpool kirjeldatud viisil siiski jõuda edasi veekogudesse. Kui prügilal korralik drenaažisüsteem puudub, imbub saastatud vesi aga otse maasse, sealt põhjavette ning siis jõuab omakorda näiteks joogiveega inimeste joogiklaasi või söögilauale. 

“See on tegelikult väga ohtlik ja seetõttu ei tohiks mingil juhul visata aegunud või ülearuseid ravimeid lihtsalt ära – ei kanalisatsiooni ega olmeprügisse,” toonitab Bolobajev. 

Dr Bolobajev, kes lisaks Tehnikaülikoolis tudengite õpetamisele teeb uurimis- ja teadustööd ka ülikooli keskkonnatehnoloogia teaduslaboris, ütleb, et just sarnaste probleemide lahendamisega ta koos oma meeskonnaga igapäevaselt tegelebki. 

Praegu näiteks on käimas teadustöö, mille tulemus peaks olema senisest tõhusam ja jätkusuutlikum reovee puhastamise meetod – täpsemalt uuritakse ja arendatakse süvaoksüdatsiooniprotsessi, sealhulgas koroona impulss-elektrilahenduse meetodit, mis võiks toimida näiteks järelpuhastusmeetodina koos olemasoleva bioloogilise puhastusprotsessiga ning mis suudaks eemaldada reoveest ravimijäägid täielikult. 

Umbes viiendiku eestlaste joogivesi on radioaktiivne

Juri Bolobajev avaldab, et üks huvitav projekt, mida TalTechi keskkonnateadlased uurinud on, on radionukleiidide (radoon, raadium) eemaldamine joogiveest. Muret valmistab see seetõttu, et radionukleiidide rohke vesi on kantserogeenne ja selle sisaldus joogivees tähendab terviseriski.

Põhja-Eesti põhjavesi sisaldab radionukleiide soovituslikust rohkem ning ligi viiendik Eestist joob pidevalt radioaktiivset joogivett. Bolobajev kinnitab, et see ei ole kuidagi seotud inimtegevusega – lihtsalt Eesti põhjavee sügavamates kihtides on vesi natuke radioaktiivne ning sisaldab raadiumi isotoopi. 

Raadiumi saab Bolobajevi sõnul veest tavapäraselt eemaldada puhastusprotsessi käigus, kus vett aereeritakse ning vees lahustunud õhuhapnik oksüdeerib rauda ja osaliselt ka mangaani. Oksüdeerunud mangaan seob endaga raadiumi ning tekkinud sademe saab seejärel veest n-ö välja loputada. Kõlab lihtsalt, kuid praktikas on selline süsteem palju keerukam ja kulukam, kui tundub.

Et probleemi leevendada, uurisid TalTechi teadlased veidi odavamat ning keskkonnasõbralikumat tehnoloogiat radionukliidide kõrvaldamiseks põhjaveest. Teoreetilisele eeluuringule järgnes pilootprojekt Viimsi Veepuhastusjaama katseseadmel. (Täpsemalt saad tehnoloogia kohta lugeda Geeniuses varem ilmunud artiklist SIIT ja veebilehelt SIIT.)

Pilootprojekt andis kinnituse, et radionukleiide saab põhjaveest koos raua, mangaani, ammooniumi ning muude looduslike lisanditega edukalt kõrvaldada ka ilma kallite ioonivahetus- või membraanseadmeteta. Lisaks on uudne radionukleiidide kõrvaldamise tehnoloogia keskkonnasõbralik, selle energiatarve on väike, protsess kompleksne ning käituskulud tunduvalt väiksemad kui muude tehnoloogiate korral. Puhastatud joogivees aga säilivad kasulikud mineraalid ja mikroelemendid.

Bolobajev paneb siiski südamele, et ükskõik, mil moel või kui efektiivselt reovett puhastusjaamades puhastatakse, prügi ja sealhulgas ka ravimijääke tuleb siiski käidelda õigesti. Reeglite järgimine tagab, et prügi saab utiliseerida selleks ettenähtud moel ja kontrollitud tingimustes ning prügist ega utiliseerimis- või puhastusprotsessist ei jää laguprodukte, jäägid ei saasta loodust ega jõua meie toidulauale. 

“Asjakohane utiliseerimine on alati parem ja odavam, kui vale hooletu suhtumise tõttu tekkinud probleemide lahendamine,” rõhutab Bolobajev. 

Kui sul on soov anda oma panus keskkonnakaitsesse ning lahendada olemasolevaid probleeme uusimate tehnoloogiatega, tutvu lähemalt TalTechi keemia- ja keskkonnakaitse magistriõppe kavaga.

Vastuvõtt TalTechi on juba avatud! Avaldusi saab esitada 4. juuli keskpäevani. Vaata lähemalt www.taltech.ee/sisseastujale.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.