Septembri alguses avaldati teadlase Shuai Li eestvedamisel ajakirjas “Science Advances” uuring, mis väitis, et Kuul avastati hematiit – üks rooste vormidest. 

Teadaolevalt on rooste tekkeks vaja kolme erinevat koostisosa: rauda, hapnikku ja vett.

Shuai Li uuris India kosmoseuuringute organisatsiooni Chandrayaan-1 andmeid, mis algselt leidsid 2008. aastal Kuu poolustelt jääd ning jätkasid Kuul mineraloogia kaardistamist.

Pärast andmete põhjalikku uurimist avastas Li Kuu poolustel mineraali hematiidi ning seda oli Maa lähiküljel rohkem kui kaugemal küljel. “See on väga mõistatuslik, Kuu on hematiidi tekkeks kohutav keskkond,” sõnas Shuai Li.

Mis toimub?

“Nende idee on selles, et mikrometeoriitide pommitamise tõttu moodustuvad veemolekulid ja puhas raud oksüdeerub veemolekulide juuresolekul götiidiks. Götiit aga laguneb hematiidiks vesiniku aatomite pommitamise tõttu ning vesiniku aatomid tulevad päikesetuulega,” sõnas Tallinna Tehnikaülikooli professsor Vladislav-Veniamin Pustõnski.

Ta lisab, et kui puhas raud reageerib hapniku molekulidega, moodustub kohe hematiit. Hapniku molekulid võivad aga pärineda Maa atmosfäärist.

“Maa magnetväli moodustab nn magnetosfääri, mis tegelikult ei ole sfääriline, vaid on tugevasti venitatud Päikese poolt, kuna teda moonutab päikesetuul. Nii moodustub pikk “saba”, mis on suunatud Päikeselt eemale,” ütles Pustõnski.

“Ioonide kontsentratsioon selles sabas on palju suurem, kui Maa ja Kuu vahelises ruumis. Seega kui Kuu läbib Maa magnetosfääri saba, siis hapniku ioonid satuvad Kuule ja võivad oksüdeeruda rauda hematiidini”, lisas ta.