USA ravimifirma teatas uuest suukaudsest rohust, mis võib aidata Alzheimeri tõvega kimpus patsiente. Kliinises uuringus osalenud vabatahtlikel paranes mälu ja otsustusvõime ning nad said argitoimetustega paremini hakkama, vahendab Science Times.
Alzheimeri tõbi on suhteliselt kiirelt progresseeruv neurodegeneratiivne haigus, mille areng on seotud närvirakkude ehk neuronite hulga vähenemisega suurajukoores, kirjeldab kliinik.ee. Kõigist dementsuse sümptomitega inimestest on ligi pooltel selle põhjuseks just Alzheimeri tõbi. Niisiis kui teadlaste töö vilja kannab, võivad paljud tulevikus pikemat ja tervemat vanaduspõlve nautida.
Uus ravim kannab nimetust ANAVEX2-73 ning tegemist on kergesti imenduva väikese molekuliga, mis toimib sigma-1 retseptori (SIGMAR1) aktivaatorina — see peaks aitama neuroneid stabiliseerida ja aju “plastilisust” taastada. Teadlased usuvad, et retseptori aktiveerimine käivitab protsessi, mida nimetatakse autofaagiaks. Lühidalt öeldes on see rakkude võime oma vananenud osi ise hävitada.
Värske ravimi taga on firma nimega Anavex Life Sciences Corporations, mis ongi pühendunud kõige keerulisemate kesknärvisüsteemihaiguste ravile. Lisaks Alzheimerile on ettevõte luubi alla võtnud näiteks Parkinsoni tõve ja Retti sündroomi.
Pikem mõju, vähem kõrvaltoimeid
Juba on käsil ka kliinilised uuringud ning kui ravimifirmat uskuda, on tulemused paljutõotavad. Ravimi toimet hinnatakse ADAS-Cog skaalal, mis on Alzheimeri tõve ravimite uuringutes kõige levinum mõõtmisskaala. Sisuliselt on see lühike neuropsühholoogiline hinnang, mida kasutatakse dementsuse kognitiivsete sümptomite raskusastme hindamiseks. Kliiniliste uuringute käigus paranes uue ravimi kasutajatel “hinne” keskmiselt 2,26 punkti võrra.
Eriti hästi on ravimi mõju märgata algstaadiumis patsientide peal. Uuringus osalenud vabatahtlikel, kes võtsid ravimit 48 nädalat, paranes mälu ja otsustusvõime ning nad tulid argitoimetustega paremini toime.
Iga uue ravimi puhul küsitakse aga kohe, millised on kõrvaltoimed. Siin peitubki ANAVEX2-73 revolutsioonilisus. Anavexi teatel esines uuringus osalenud 509 patsiendil kõrvaltoimeid vähe. Levinuim kaebus oli pearinglus, ükski teine kliiniliselt oluline kõrvaltoime 7,5 protsendi piirini ei jõudnud. Ka vereanalüüsid ega elektroentsefalograafia (aju elektrilise aktiivsuse registreerimine) ei näidanud, et midagi nihu oleks.
Professor dr Timo Grimmeri sõnul on just tõsiste kõrvaltoimete puudumine peamine vahe teiste Alzheimeri tõve ravivõimalustega. Pahatihti võib Alzheimeri ravimitega suureneda näiteks seedetrakti hädade oht. “Lisaks on ANAVEX2-73 positiivse terapeutilise toime kestus pikem kui olemasolevatel Alzheimeri tõve ravivõimalustel,” sõnas Grimmer.
Anavexi teadlaste sõnul on uus ravim efektiivne umbes 80 protsendil Alzheimeri tõvega patsientidest. Küll aga on teadlased tuvastanud SIGMAR1 geenis mutatsiooni, mis mõjutab ligikaudu viiendikku inimestest ja neil ei pruugi ravimist kasu olla. Ravimifirma kavatseb uuringut jätkata, kuni vabatahtlikud on saanud 96-nädalast ravi.
Kliinilises uuringus kasutatakse suhteliselt uut lähenemist, mis hõlmab tulemuste seostamist geneetiliste markeritega. See tähendab, et teadlased ei tee a priori eeldusi geenide koostoimete ja uuritava ravimi efektiivsuse kohta, vaid uurivad nende patsientide geneetikat, kelle peal ravim kõige paremini toimib.
