Teadlased tahavad Maa atmosfäärist teha hiigelsuure kosmoseteleskoobi läätse

NASA

Teadlased on välja pakkunud teooria, mis võimaldaks kasutada maakera atmosfääri suure kosmoseteleskoobi läätsena. Sellel teoorial on ainult mitmeid agasid.

Nimelt murrab maakera atmosfäär valgust. Seda sama valgust, mis tuleb tähtedelt ja teistelt planeetidelt kaugelt kosmoses. Columbia ülikooli teadlane David Kipping leiab, et atmosfääri poolt murtud valgust oleks võimalik kaugemale kosmosesse paigutatud laevalt püüda ja kasutada sedaviisi Maa atmosfääri kui hiiglaslikku läätse.

Tallinna Tehnikaülikooli füüsikaprofessor Vladislav Pustõnski leiab idee olevat huvitav. “Idee on loomulikult väga huvitav. Võib-olla kunagi tulevikus tehnoloogia arenemisega saab see võimalikuks. Aga ma kahtlen väga, et seda saaks realiseerida käesoleva tehnoloogiaga,” sõnab ta.

Samas on mõttel ka mitu murekohta, mida peaks uurima. Ühe probleemina näeb ta seda, et Maa atmosfäär ei saaks olla perfektne lääts. Nimelt on optiliste instrumentide valmistamisel vaja erakordselt täpseid meetodeid, et optika terav ja ühtlane oleks. Kuna atmosfääri kihtide tihedus on erinev, ei hakka atmosfäärist tehtud lääts koondama valgust kindlasti vaid ühte, vaid pigem mitmesse erinevasse punkti. Pustõnski sõnul võib see ala, kuhu valgust koondatakse, olla väga suur. Analüüsides ja töödeldes erinevate kiirte koondumispunktidest saadavaid andmeid, võib saada küll tervikpildi, aga kuna atmosfääri kihtides toimuvad kõikumised, võivad kiirte koondumispunktid pidevalt ka nihkuda.

Teine piiratus Maast tehtud teleskoobi, või, nagu teadlased seda nimetavad, Terraskoobi juures, on fakt, et kõiki objekte läbi maakera vaadelda ei saa. Pustõnski selgitab, et kosmosejaam või laev, mis objekte jälgib, peaks olema seatud mõnele kindlale orbiidile ümber maakera. See aga tähendab, et planeedist paistavad läbi vaid need tähed, mis jäävad sarnase orbiidi vaatevälja.

“Kolmas probleem, võibolla kõige tõsisem, on see, kas meil õnnestub läbi Maa atmosfääri vaadelda tähte, sest Maa atmosfäär on piisavalt hele,” selgitab Pustõnski. Sellele murele on tähelepanu juhtinud ka Kipping, kes sooviks vaatlusseadme juures probleemi lahendada, kattes heleda osa Maast lihtsalt kinni. Samuti mõjutab Maa atmosfäär valguse murdumist erinevalt, mille tõttu jõuab osa valgussagedusi ühte kohta, teine osa aga teise kohta, mis võib samuti probleemiks osutuda.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.