Teadlased avastasid, et 66 miljonit aastat tagasi Mehhikos Chicxulubis maale kukkunud asteroidi põhjustatud kraatri all võib olla kujunemas elu. Technology.org kirjutab, et teadlased kasutasid nende mikroorganismide koosluste uurimiseks geenijärjestust, rakkude hulki ja tegid inkubeerimiskatseid.
Austraalia autor, doktorant Bettina Schaefer Curtini ülikooli maa- ja planetaarteaduste kooli WA-orgaaniliste ja isotoopide geokeemiakeskusest (WA-OIGC) räägib, et asteroidi mõjud põhjustasid pinnal elavate organismide ja ökosüsteemide tõsiseid häireid. Tema arvates võiks kraater olla ideaalne paik uue elu tekkeks.
Soodne keskkond uue elu tekkeks
“Löögi kuumus ja rõhk tekitasid seal steriilse ala, mis põhjustas elavate mikroobide lokaalse väljasuremise,” ütles pr Schaefer. Ta selgitab: “Nüüd, umbes miljon aastat pärast mõju kadumist, on kraater piisavalt madalale temperatuurile jahtunud, et mikroobide elu võiks seal taastuda. See tähendaks, et Maa pinnal areneb elu, mis on olnud viimase 65 miljoni aasta jooksul maapealsest elust eraldatud.”
Geomikrobioloogia dotsent Marco Coolen, samuti WA-OIGC-st, kes oli ühtlasi üks projekti juhtfiguuridest, kinnitab uuringus selgunut: “Bakterid on toitainevaestes ja endiselt üsna kuumade (umbes 70 ° C) murdunud graniitkivimite sees kihiti erinevad. Kraatri alumises osas on need bakterid, mis täitsid selle kohe pärast kokkupõrget ja pealmistes kihtides miljoneid aastaid hiljem meresetetes ladestunud mikroobid.”
Avastus võimaldab uurida elu jätkusuutlikkust Maal
“Katsete tulemused andsid ülevaate mikroobide elust äärmuslikes keskkondades ja sellest, kuidas elu taastub sellistest ekstreemsetest sündmustest nagu asteroidiga põrkumine,” selgitab dotsent Coolen. Kuna maa-alune mikroobide biosfäär mängib globaalses süsiniku ringluses olulist rolli, on teadlaste arvates huvitav uurida, kuidas mikroobide kooslused suutsid sellest katastroofilisest geoloogilisest sündmusest taastuda.
Kasvav mure võimaliku inimtekkelise ökoloogilise katastroofi või asteroidi mõju pärast, paneb meid mõistma, et uuringud selle kohta, kuidas elu Maal on reageerinud suurtele keskkonna-, ökoloogilistele ja evolutsioonilistele muutustele, näiteks organismide massilisele väljasuremisele geoloogilises minevikus, on üliolulised selgitamaks välja, kui vastupidav on elu Maal.
Uurimistöö ühised juhtivad autorid olid Bettina Schaefer ja professor Charles Cockell Suurbritannia astrobioloogia keskuse Edinburghi ülikooli füüsika- ja astronoomiakoolist.
Uuringut rahastasid Austraalia teadusnõukogu (ARC) ning Austraalia ja Uus-Meremaa IODP Legacy ja seda toetavad Curtini ülikooli geoteaduste uurimise instituut (TIGeR) ja WA-OIGC.
Terviklik uurimistöö avaldati ajakirjas Frontiers in Microbiology ja see on leitav siit.
