TalTechi teadlased esitlevad mais esimest potentsiaalset stsenaariumit, mille järgi jõuda 2035. aastaks kliimaneutraalse ülikoolini. „Oleme seni teinud terve hulga samme, mis aitavad meil keskkonnasäästlikumalt tegutseda, kuid nüüd asetuvad need konkreetsesse süsteemi ja muidugi tuleb tervikplaani juurde hulk läbimõeldud valikutega samme ,“ sõnab TalTechi strateegiabüroo juht Kaja Kuivjõgi.

Rektor Tiit Land meenutab, et arutelud kliimaneutraalsuse üle algasid 2020. aasta sügisel uue arengukava koostamisega ning sellesinase kava üheks võtmenäitajaks sai ka kliimaneutraalne ülikool aastaks 2035. „Oluline on mõtestada lahti, mida me kliimaneutraalsuse all mõtleme, kas ümmargust nulli või tegevuste kavandamist ja elluviimist oma jalajälje vähendamisel. Täielik kliimaneutraalsus ei saa tulla selle hinnaga, et kaotame ülikoolina oma konkurentsivõimet – ka Euroopa roheleppes seotakse kestlik areng majanduskasvuga. Nii on rohestrateegia ka kestlikkuse strateegia, Tehnikaülikool peab kestma ja arenema, olema tugev (tehnika)ülikool, samas (kliima)nutikam,“ selgitab rektor Land.

Senised teod sillutavad teed

2023. aastal valmis Tehnikaülikoolil rohestrateegia ja ülikooli kasvuhoonegaaside (KHG) inventuur baasaasta 2022 põhjal; valmisid elurikkuse kava (ja selle alusel uus (mitte)niitmisplaan, mis andis kohe tulemusi), rohejuhis ja keskkonnasõbralike ürituste hea tava; tudengid korraldavad igal kevadel jätkusuutlikkuse nädalat; uus toitlustushange sisaldab kohustuslikke vegan-valikuid nii ülikooli sööklates kui ka catering’i teenuses, samuti ühekordsete nõude kasutamise keeldu; esimest korda andsime välja aasta roheteo auhinna; tänu juhitavatele valgustitele ja tehnosüsteemidele on kinnisvarahalduses aastaga säästetud 2000 tonni CO2 ekvivalenti.

Nagu öeldud, on see kõik alles algus. 2024. aasta lõpuks on meil olemas nii rohestrateegia mõõdikud ja metoodikad nende seireks kui ka keskkonnajalajälje kahandamise stsenaariumid: baasstsenaarium, kui me üldse midagi ette ei võta; unistuste stsenaarium, kui poleks rahalisi ega muid piiranguid, ja kuldne kesktee, mille puhul teeme, mis realistlikult mõeldes ning hindu ja muid mõjusid arvestades vähegi võimalik.

Kliimaneutraalse ülikooli teekaardiga tegeleb praegu kaheksa valdkondlikku töörühma, kes katavad kogu ülikooli tegevuse alates õpiruumide vajadusest ja hoonete energiatõhususest ning lõpetades igapäevase tööle-kooli ja koju liikumisega. „Iga rühm töötab iseseisvalt ja on täielikult vaba – juba ongi kurdetud, et ambitsioonidel võiksid olla kokku lepitud raamid,“ ütleb Ehituse ja arhitektuuri instituudi direktor ja liginullenergiahoonete uurimisrühma juht, akadeemik Jarek Kurnitski, kes veab kliimaneutraalse ülikooli teekaardi juhtrühma tööd. 

„Maikuuks on meil arvutatud stsenaariumid, 10. mai aastaseminaril saame neid ülikooliperele tutvustada ja siis juba üheskoos arutleda, kas oleme arvesse võtnud õigeid ja piisavalt tegevusi, kas midagi muuta või teisiti teha. Sügiseks on meil plaan valmis,“ lubab Kurnitski. 

Lõviosa jalajäljest on hoonetes ja liikuvuses

Kliimaneutraalsest ülikoolist rääkides on ühed olulisemad ja suurema mõjuga otsused seotud kinnisvaraga, mistõttu on käinud töö kokkuhoiu nimel juba enne teekaardi valmimist. Kõige suurema osa, 2/3 Tehnikaülikooli KHG jalajäljest moodustabki hoonete energiakasutus, millest meie kliimas pole muidugi pääsu. See ei tähenda, et energiakulu ei saa vähendada. Ülikooli kinnisvara arendusdirektor Riina Uska toob näite, et 2023. aastal hoiti ainuüksi juhitavate tehnosüsteemide ja valgustuse abil kokku ca 2000 tonni CO2 ekvivalenti ning süsteemide väljavahetamine jätkub. „Kui teeme mõnes ruumis uuenduskuuri, siis ei piirdu me kunagi seinavärviga, alati teeme kaasaegseks ja juhitavaks ka sisekliima ja valgustuse,“ ütleb Uska. Tema sõnul on ülikooli eesmärk muuta kõigi 5000 ruumi tehnosüsteemid digitaalseks ja automaatseks. Lisaks kaetakse kõik katused, kus selleks ruumi leidub, päikesepaneelidega: U02 ja U05 õppehoonete katused juba toodavad juba energiat, kohe alustavad Tudengimaja ja U01 katused ning töös on Infotehnoloogia maja, raamatukogu, U04, U06, spordihoone…

Teekaardi hoonete töörühma juht, liginullenergiahoonete uurimisrühma professor Targo Kalamees lisab, et suurem osa ülikooli hoonetest kuuluvad F-energiaklassi (ehitati ju suur osa kampusest 1960. aastatel), nii et säästupotentsiaali on. „Peame küll teadvustama, et teadustegevus vajab kohati palju vett ja elektrit ning töökojad, laborid ja seadmed võtavad energiat iga energiaklassi hoones, kuid sealgi saab kaasajastada seinu, sisekliimat ja juhitavaid süsteeme, sellega on juba ka alustatud,“ ütleb Kalamees. Järgmine suurem plaan on lõpuni amortiseerunud ja suviti ülekuumeneva U03 õppekorpuse tervikrenoveerimine, mis muudaks selle kaasaegse õpi- ja teaduskeskkonnaga B-energiaklassi hooneks ning etaloniks teiste õppekorpuste renoveerimisele.

Aruteludes selle üle, kas ülikool peaks ostma rohelise elektripaketi, pooldab Riina Uska kindlalt mõtet, et peaksime hoopis investeerima oma energiatõhususse. „Rohelise elektri sertifikaat läheks meile maksma umbes 70 000 eurot aastas. Targem on selle rahaga muuta oma vanu süsteeme paremaks, uuemaks, juhitavaks ja vähendada seeläbi elektritarbimist. Alles siis, kui oleme teinud selles osas kõik mis võimalik, on mõtet need viimased kilovatid osta taastuvatest allikatest,“ selgitab Uska. Sama meelt on ülikooli finantsdirektor Madis Margus ja akadeemik Jarek Kurnitski. Viimane toob välja, et maailmas on sama trend – sertifikaate kasutatakse järjest vähem, üha enam vaadatakse neid kui rohepesu ning organisatsioonid panustavad ressursse kompenseerimise asemel oma energiakasutuse vähendamisse.

Liikuvuse töörühma juht Kati Kõrbe märgib, et ligi viiendiku ülikooli jalajäljest moodustab liikuvus – nii igapäevane pendeldamine kui ka lähetused – ja seegi valdkond on väljakutseid täis. TalTechi Mustamäe linnaku vahet liigub iga päev ca 15 000 inimest, mis on umbes Rakvere linna jagu inimesi. Plaane tehes arvestatakse ja analüüsitakse ka Virumaa, Tartu ja Kuressaare kolledžite liikumisi.

Kõrbe sõnul on väljakutseks peakampuse asukoht, mis pakub ilu ja liigirikkust, kuid asub Tallinna äärelinnas. „Liikuvuslahendused peavad toetama meie ambitsiooni olla atraktiivne tõmbekeskus – aga samal ajal peame olema kestlike lahenduste ja kliimaeesmärkide suunajateks,“ märgib ta ja loetleb ülikooli tänaseid võimalusi: saame parendada elektriautode laadimisvõrgustikku, toetada rohkem jalgrattaga liikumist, motiveerida vähendama üksinda autoga sõitmise kilomeetreid ning teha koostööd tõhusamate ühistranspordiühenduste ja investeeringute suunamisel meie liikuvustaristu parendamiseks.

Võtmetähtsus on koostööl Tallinnaga, mis tagaks paremad liikumisteed ja ühendused lähinaabritega Nõmme raudteejaamast Mustamäe riigigümnaasiumini ja kaugemate linnaosadega. Koostöös linnaga on koostamisel ka Mustamäe kampuse uus detailplaneering. Riina Uska sõnul on viimatine, 30 aasta eest valminud detailplaneering ajale jalgu jäänud, eriti ruumiplaanilises ja hoonete mõtestamise osas. „Meil on pikad kitsad pimedad koridorid, mõlemal pool kinnised uksed. Tahame muuta ülikooli atraktiivsemaks ja avatumaks, teha nähtavamaks teadustegevuse ja suhelda rohkem välismaailmaga, nii toome siia ka rohkem noori,“ räägib Uska. Tänavu kevadeks koostab meie enda magistrand Mihhail Vassiljev eskiislahendused, millest valitakse koostöös Arhitektuuri ja urbanistika akadeemiaga parim lahendus, et sügisel planeerimisega jätkata.

Edasihoidlik ülikool ka õppes, teaduses ja ettevõtluskoostöös

Ülikooli rohestrateegias on kestliku ja kaasava organisatsiooni kõrval olulised ka ülejäänud arengukava tegevusvaldkonnad: õppetöö, teadustegevus ja ettevõtluskoostöö. Kuivjõgi selgitab, et ülikooli arengukava uuendatakse 5-aastaste tsüklitega (praegu kehtib arengukava aastateks 2020-2025), kuid rohestrateegia on kehtestatud pikemaajalisemana (kuni 2035. aastani) ning see integreeritakse koos oma mõõdikutega, horisontaalselt kõiki valdkondi kaasates, ülikooli arengukava rakendamisse.

Õppetegevuse väljakutsete hulka kuuluvad näiteks küsimused, kuidas integreerida kõikidesse programmidesse roheoskusi, kuidas viia läbi õppejõudude täiendkoolitusi ja mitmekesistada täienduskoolitusi, kuidas keskenduda teadusvaldkonnas rohetehnoloogiate arendamisele ning uute tippkeskuste loomisse ja olemasolevate laiendamisse.

Oluline on ka kasvatada nii ülikooli sees kui ka ühiskonnas laiemalt kliimamuutuste ja säästliku käitumise teadlikkust. TalTechi teadlased nõustavad otsustajaid näiteks kliimanõukogus, roheoskuste töörühmas, kliimaseaduse töögruppides, uute avanevate meetmete juhtkogudes ja mujal ning juurutavad ülikoolis ka reaalseid muudatusi. „Ülikooli kliimaneutraalsuse teekaardi stsenaariumidest tulenevadki mõõdetavaid mõjusid sisaldavad konkreetsed ettepanekud näiteks hoonete renoveerimiseks, energiasäästu meetmeteks, lähetuste ja hangete läbiviimiseks, liikuvuse muutusteks, keskkonna kujundamiseks, jäätmemajandamise korraldamiseks ja veel palju suuremaid ja väiksemaid asju,“ ütleb Kaja Kuivjõgi. „Kõige olulisem on kujundada suhtumist, kasvatada teadlikkust ning luua seoseid konkreetsete algpõhjuste ja muutuste kasuga, seda nii tudengite kui töötajate seas. Küllap peab olema nii piitsa kui ka präänikut ja head eeskujud on inspiratsiooniks,“ lisab ta.

Loe rohkem:

Rohestrateegia mõttetalgud https://taltech.ee/uudised/tehnikaulikool-rakendab-rohepoorde-veduriks-sunergia

Edasihoidlikud eeskujud https://taltech.ee/uudised/tiit-lukk-kondimise-ajal-tulevad-head-motted ja https://taltech.ee/uudised/henri-suomalainen-kui-kraanivesi-ei-maitse-saab-seda-ise-maitsestada 

Artikkel ilmus esmakordselt TalTechi portaalis Trialoog 23.04.2024