Kevadel TalTechi majandusteaduskonna lõpetanud Helena Urbla on jõudnud lühikese ajaga karjääris kaugele, rõõmustades ühtlasi keskkonnast hoolivaid inimesi, sest tema töö on aidata kaasa paberivaba kaubaveo võidukäigule Euroopa Liidus.
Ehkki digitaliseerimine toimub tänapäeval igal pool suure hooga, on transpordisektor seni paraku mahajääja rollis. “Näiteks kui e-arved on ettevõtetes igapäevase töö osa, siis kaubaveol on endiselt oluline roll paberkandjal oleval veoselehel,” tõdeb Urbla.
Eesmärk 2027. aastaks
Ta töötab Digilogistika Keskuses uurimistöö ja projektijuhtimise spetsialistina ning on väliskommunikatsiooni töögrupi kaaskoordinaator.
Seal töötab ta kahe projektiga. Keerulise nimetustega “eFTI4EU” keskendub elektroonilise kaubaveo teabe (eFTI) määruse rakendamisele Euroopas. Selle eesmärk on võimaldada piiriülest koostööd ja digilahenduste piloteerimist kaubaveos, et muuta protsesse tõhusamaks ja vähendada halduskulusid.
“Teine – eFTI4ALL on aga algatus, mille eesmärk on luua avatud ja ligipääsetavad digitaalsed platvormid, et kõik osapooled, sh väiksemad ettevõtted, saaksid digitaalses kaubaveos osaleda,” tutvustab Urbla.
Elektroonilise kaubaveoteabe (eFTI) määrus annab Urbla sõnul ettevõtetele võimaluse minna üle digitaalsele transporditeabele juba aastal 2027. Seega on ettevalmistustega alustamiseks praegu õige aeg. 2030. aastaks tehtud prognooside kohaselt kasvab Tema kinnitusel kaubaveomaht ligikaudu 25 protsenti ja 2050. aastaks 50 protsenti võrreldes 2015. aastaga.
“Arvestades, et kaubaveo transporditegevused moodustavad üle 30 protsendi transpordi süsinikdioksiidi emissioonidest ja on oluliseks õhureostuse allikaks, kujutab prognoositav kasv endast keskkonna seisukohast märkimisväärset väljakutset kasvuhoonegaaside heitkoguste, õhusaaste ja müra võimaliku suurenemise tõttu,” räägib Urbla.
Lisaks on kaubaveo säästvamaks muutmine ja süsinikdioksiidiheite vähendamine Euroopa rohelises kokkuleppes seatud kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamiseks suure tähtsusega (European Commission, 2023, lk 1–3).
Bakalaureusetöö ulatab otsustajatele abikäe
Paberivaba kaubaveo teemat käsitles Urbla ka oma kevadel kaitstud lõputöös, mis peaks selle valdkonna otsustajatele suureks abiks olema.
“Otsisin bakalaureusetöö jaoks teemat, mis tooks kasu ka väljaspool ülikooli, kuid see osutus arvatust keerulisemaks. Õnneks oli just sel hetkel minu praktikast Digilogistika Keskuses välja kasvanud esimene erialane töökoht, kust hakkasin otsima võimalust, kuidas oma tööülesandeid lõputööga siduda,” avaldab Urbla.
Nii juhtuski, et „eFTI4EU“ projektis töötades tegeles ta lisaks elektroonilise kaubaveoteabe (eFTI) rakendamise riikliku teekaardi malli loomisega, kust sai inspiratsiooni lõputöö jaoks. Lõputöö keskendus sobivate meetodite leidmisele, mis aitaks uuele tehnoloogiale üle minna.
“Uurimistöös kasutasin mitmeid meetodeid, sealhulgas viit töökoosolekut ja kahte seminari 12 eksperdiga Belgiast, Eestist, Itaaliast, Leedust, Prantsusmaalt, Saksamaalt ja Soomest. Lisaks kasutasin kahte struktureeritud ekspertintervjuud kolme eksperdiga Austriast ja Portugalist, et koguda malli täitmise protsessi kohta väärtuslikku tagasisidet,” loetleb Urbla.
Kaheksa ELi riiki võtsid Urbla soovitusi arvesse
Töö peamiseks tulemuseks oli teekaardi malli koostamine, mis toetab liikmesriikide eFTI määruse ülevõtmist ja sisaldab kuut põhisoovitust tehnoloogiate kasutuselevõtu hõlbustamiseks. “Samuti valmistasin üheksat EL liikmesriiki toetava teekaardi, et aidata neil 2027. aastaks aktsepteerida elektroonilisi kaubaveodokumente, valmistades neid ette seadusandlikeks ja haldusmuudatusteks.”
Urbla loodud ja uuendatud malli põhjal koostasid kaheksa Euroopa Liidu liikmesriiki oma teekaardid. “Kui neid teekaarte esitleti, tundsin, et olen saanud panustada mitte ainult ülikooli, vaid ka Euroopa Liidu tasandil. Kuigi mõni teekaart võib tulevikus ministeeriumitöötajate sahtlitesse või failikaustadesse ununeda, avaldasid Austria ja Eesti ministeeriumide esindajad arvamust, et malli juurde tullakse tagasi eFTI määruse vastuvõtmise hilisemas faasis,” tõdes ta.
Urbla sõnul leidsid ministeeriumite esindajad, et see on väärtuslik, kuna see annab selge raamistiku ja toetab konkreetsete meetmete kavandamist eFTI määruse rakendamiseks.
Eestlanna kuus soovitust ELi riikidele
Urbla märgib, et koostöös teiste teekaardi malli autorite Christian Lüpgesi, Ulrika Hurti ja Nil Muduliga sai loodud kasutajasõbralik ja põhjalik teekaart ehk tööplaan Euroopa Liidu liikmesriikidele, et olla valmis 2027. aastal eFTI määruse ülevõtmiseks.
Ühtlasi sisaldas tema uurimistöö mitmeid praktilisi soovitusi tulevastele teekaartide ja tööplaani koostajatele, millest olulisemad on:
1. Praeguste olude põhjalik analüüs on oluline lünkade tuvastamiseks praeguse ja soovitud tuleviku seisundi vahel pärast uue tehnoloogia integreerimist ning moodustab tõhusa tegevuskava aluse.
2. Teekaardi pikkuse hoolikas kaalumine on oluline; see peaks olema piisavalt lühike, et hoida kasutajate tähelepanu ja samas piisavalt ulatuslik, et katta kõik olulised aspektid.
3. Sõnade range piirangu asemel peaks kasutajatele pakkuma juhiseid eelistatud sõnade arvu kohta, tagades selguse ilma piiranguteta ning kasutajasõbraliku kogemuse.
4. Teekaardi loojate aktiivne või passiivne osalus uue tehnoloogia arendamisel tagab asjakohaste aspektide põhjaliku mõistmise, suurendades teekaardi tõhusust.
5. Lisaks tehnoloogilistele aspektidele hõlmab põhjalik analüüs mitmesuguseid valdkondi, mis tagab nüansirikka arusaamise, hõlbustades informeeritud otsuste langetamist.
6. Kasutajatele võimaluse andmine oma teekaarti teistega võrrelda soodustab õppimisvõimalusi ja võimaldab kasutajatel oma teekaarti täiustada, soodustades pidevat täiustamist.
Tutvu Helena Urbla bakalaureusetööga „Elektroonilise kaubaveoteabe (eFTI) rakendamise riikliku teekaardi malli arendamine“ TalTechi digikogus.
