TalTechi vilistlane Carl-Robert Reidolf vormis ajateenistuses saadud ülesandest magistritöö ja pälvis selle eest riikliku akadeemiliste teadustööde preemia. Töö sisu on aga nii tundlikul teemal, et tööle kehtestati juurdepääsupiirang ehk tunnistati asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks.
Reidolf kirjutas äriinfotehnoloogia õppekava magistritöö Eesti riigikaitsele olulisel teemal ehk “Eesti Kaitseväe olukorra- ning lahinguteadlikkuse süsteemi uue versiooni väljatöötamine”. Eesti Kaitsevägi on aga ka üks väheseid liikmeid Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioonis, kes arendab ise oma üksuste jaoks olulist olukorra- ja lahinguteadlikkuse süsteemi.
Töö sisu lühidalt kokku võttes ütles Reidolf, et olukorra- ja lahinguteadlikkuse süsteemid on kriitilised hajussüsteemid, mida kasutavad erinevate riikide sõjaväed sõjalistel ja tsiviiloperatsioonidel keerukate tegevuste juhtimiseks ja koordineerimiseks. Need süsteemid on loodud eesmärgiga pakkuda operatsioonide läbiviijatele reaalajas olukorrateadlikkust ja seeläbi toetada nende kiiremat otsustusvõimet, et vägesid tõhusamalt juhtida. “Nii täidavad need tänapäeval operatsioonide eesmärkide saavutamisel olulist rolli, võimaldades tõhusat suhtlust, koostööd ja koordineerimist erinevate üksuste vahel,” selgitab Reidolf.
Ühe olulise osa tööst moodustab küll keerulise süsteemi väljatöötamine, mis põhineb põhjalikult valitud metoodikatel ning erinevatel raamistikel, ent töö autor ise arvab, et premeeritud sai töö just analüüsi osa tõttu. Seal käsitleti, kas ja millisel kujul tasub Eesti Kaitseväel jätkata ajateenijatel põhineva arendusmudeli järgi ning kuidas võimalikult efektiivselt kaasata ajateenijaid Eesti Kaitseväe tarkvaraarenduse projektidesse, võttes arvesse “rohelist elu” ehk näiteks metsalaagreid, laskmisharjutusi, väeosa ja kasarmu korrashoiu tagamist.
Ajateenistus pani mõtte liikuma
Huvi riigikaitse vastu süvenes Reidolfil just ajateenistuses. Võimalusest teenida küberteenistuses kuulis ta kursusekaaslastelt ülikoolis. “Paljude esivanemad olid kohustatud aega teenima nõukogude armees. Nii ka minu vanaisa, kes oli nõukogude armees tankiroodu ülem. Olgugi et lugusid on pajatatud huvitavaid, siis vähemalt endal näiteks keskkooli ajal suurem huvi militaarvaldkonna vastu üldse puudus. Asusin pärast gümnaasiumit kohe kõrgharidust omandama. Teadsin, et ühel hetkel tuleb siiski kaitseväkke aega teenima minna. Kuulsin kursusekaaslastelt, et IT-taustaga kutsealustel on võimalik teenida küberteenistuses. Juttude järgi pidi see olema kergelt “põrandaalune” koht, kuhu pääsevad kõige teravamad pliiatsid ja et sinna võetakse vastu vaid kümmekond noort. Sõbrad liiga suuri lootusi ei andnud, ent kui sinna teenistusse saada, oled tippude tipp. Sain Küberväejuhatuse informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia keskuse arendusjuhi kontakti, kirjutasin neile ja mind kutsuti tehnilisele vestlusele ning testile, mille tulemused lubati teada anda alles baaskursuse ajal. Ehk ajateenistusse pidin minema riskiga, et mind ei pruugita valida ning tuleb 11 kuud relv õlal metsas ja võsas mütata.”
Ent kõik läks nagu pidi. “Kaevasime kamraadidega juba viiendat või kuuendat tundi kaevikuliini, vesi joogipudelis oli -20-kraadise välistemperatuuri tõttu jääs ning motivatsioon nullilähedane. Mäletan momenti, kui mõtlesin sõpradele ülikoolis ja kolleegidele pangas ning kirusin, et milleks oli vaja siia ronida koos kamba kiilakatega. Hetk hiljem tuli ohvitser ja kutsus staapi. Pidavat olema tähtis kõne linnast. Helistati ja öeldi, et mind on arendusmeeskonda vastu võetud, kuid läbida tuleb ka allohvitseride kursus, sest nendepoolne ootus on, et hakkaksin arendusmeeskonda juhtima ning selleks on vaja seersandi pagunid välja teenida. See oli tõesti võimas!” kirjeldab ta teekonna algust.
Küberteenistuses IKT Keskuses sai Reidolfi esimeseks ülesandeks kokku panna projekti meeskond. Kandidaate üle terve kaitseväe oli rohkem kui 120. Meeskonna ülesandeks sai olukorra- ja lahinguteadlikkuse süsteemi uue versiooni välja töötamine. “Sisuliselt alustasin koostöös eelmise kutsega nullist. Minu ülesanne oli valmistada kõik vajalik ette, et saaks arendustöödega pihta hakata. Formeerisin projektorganisatsiooni ehk valisin sobiva meeskonna, vastutasin kogu projekti dokumentatsiooni eest, valisin välja metoodikad ja käivitasin arendustööde protsessid ning juhtisin arendustöid kuni projekti lõpuni,” kirjeldab ta.
Kuna Reidolf mõistis, et teema sobib hästi ka TalTechi äriinfotehnoloogiaeriala magistritööks, lähenes ta sellele erilise põhjalikkusega ja pälvis eelmise aasta lõpus riikliku tudengitööde preemia tehnika ja tehnoloogia valdkonnas. Ta tõi välja, et pooleteiseaastane magistriõpe TalTechis, mille jooksul ta auhinnatud töö valmis kirjutas, andis talle kõik vajalikud teadmised ja aitas teha ka hüppe karjääriredelil.
Süsteem annab pildi rindel toimuvast
Kogu juhtimise koordineerimine toimub alati eelnevalt kindlaksmääratud plaanide ja protseduuride järgi. Need plaanid ja protseduurid võivad aga olla alamääratletud ja mitte kõige täpsemad, sest isik, kes kavatsust ellu viib, saab reaalsest olukorrast kohapeal teistsuguse vaate ning see võib muuta kogu varasemalt planeeritut. Sellistel juhtudel peab situatsioonis olev isik andma operatsiooni juhile piisava sisendi, et planeeritu saaks kohandatud viisile, mis on kooskõlas ülema kavatsustega. Operatsiooni juhid, tulenevalt sisendist, viivad sisse vajalikud muudatused, et ülema kavatsus saaks eesmärgipõhiselt täide viidud.
Sõjalise juhtimise ja kontrollimise operatsioonis osalevad ühel pool kõrgemad ohvitserid, keda nimetatakse operatsiooni juhtideks ning täitjad ehk operatsiooni planeeritud vastavate üksuste ülemad. Täitjateks võivad olla näiteks brigaadi-, pataljoni-, kompanii- või rühmaülemad. Operatsiooni juhid on isikud, kes juhivad sõjalis-taktikalisi operatsioone läbi C2-süsteemide ja operatsioonide planeerimise faasis koostavad nemad staapides ning juhtimispunktides täpsed plaanid ülemate kavatsustest lähtuvalt. Planeerimise faasi lõpus saadetakse plaanid ülematele kinnitamiseks ning pärast vastava kinnituse saamist rakendamiseks alluvatele üksuste ülematele.
Üksikasjalikud lahinguplaanid ei jää tihti elujõuliseks pärast operatsiooni alustamist. Reaalsetes situatsioonides ootamatute sündmustega kokkupuutuvad alluvate üksuste ülemad peavad algatama sündmustest lähtuva otsustusprotsessi. Nende ülesanne on tuvastada, otsustada ja saavutada kõrgema ülema eesmärk isegi juhul, kui määratud ülesannet ei ole enam võimalik täita.
Antud domeeni süsteemide idee on sellest lähtuvalt vähendada VOOT-tsüklile ehk vaatle, orienteeri, otsusta ja tegutse kuluvat aega ning olla seeläbi vastasest otsustusvõimelisem ja kiirem. Eesmärk on olukorras tegutseva oma üksuse initsiatiivi haaramine, et sundida vastast tegema enda käiku teisena ning seeläbi oma korda suurendada vastase mahajäämust ja vähendada nende reageerimise võimet.
Ainulaadne võimalus IT-d õppivale ajateenijale
Kuigi sarnaseid süsteeme ehitatakse igal pool maailmas alates riigikaitsest kuni e-kaubanduse lahendusteni välja, peitub Reidolfi jaoks töö suur väärtus just selles, et ta sai väga põhjalikult analüüsida, kas ja millisel moel tänane Eesti ajateenistuse formaat võimaldab kaasata ajateenijat tarkvaraarenduse tööülesannetesse.
“Eesti riik on üks väheseid NATO-s, kes oma ajateenijatega sellist süsteemi ehitab,” kiidab Reidolf. Muidu ehitavad nii suuri süsteeme ikkagi eraettevõtted või riigi osalusega ettevõtted ja see võib maksta kümneid miljoneid. Reidolf peab Eesti ajateenistuse plussiks veel seda, et IT-d õppinud noored ei ole ajateenistuse ajal stagnatsioonis ega liigu allapoole, vaid saavad professionaalset karjääri jätkata, ehitades ühte väga keerulist süsteemi.
Magistriõpe aitas teha vajaliku hüppe karjääriredelil
Kui paljud keskenduvad õpingute ajal vaid enda harimisele, siis Reidolf mõtles ka karjäärile varakult ja on olnud tööturul aktiivne juba aastaid. Hetkel ta töötab Net Groupis meeskonna juhina ning nüüdsest leiab teda ka küberharjutusväljakuid ehitavast Kaitseväe sihtasutusest CR14, kus ta kuulub juhtkonda ning tegutseb ärijuhina. “Kuna mu magistritöö sai riiklikult premeeritud ja ajateenistusest kaasnes vajalik kogemus, siis jäin neile silma. See on väga suur karjäärihüpe edasi,” ütleb ta enesekindlalt. Lisaks veab ta koos sõbraga Eesti üht kõige kiiremini kasvavat logistikaettevõtet Tempo Post, mis aitab internetikaupmeestel oma tooteid üle maailma kohale toimetada.
Reidolfi jaoks on oluline jätkata ka aktiivse reservväelasena, et mitte kaotada oma positsiooni kaitseväes. “Reservis tuleb võidelda oma sõjaaja ametikoha eest ja olla väejuhatuse jaoks pildis. End tuleb pidevalt harida ja meeskonnale tõestada. Sülle ei kuku siin elus iseenesest kunagi mitte midagi – kõik tuleb alati välja võidelda,” rõhutab ta.
Otsusta oma tulevik TalTechis: taltech.ee/tulevik
