Traditsiooniline televisioon on inimeste eludes eksisteerinud juba aastakümneid. See on olnud hea lahendus kõige edastamiseks, mis nõuab otse-eetrit. Näiteks spordisündmused või muud üritused, mida vaadatakse enamasti just selle toimumise ajal. Samuti on televisioon olnud suurepärane meelelahutusallikas, mis toob inimese lemmiksaated talle otse koju.
Koos tehnoloogia arengu ning interneti levikuga avastasid aga inimesed, et teatud sisu on märksa mugavam vaadata siis kui nad seda ise soovivad. Maksta iga kuu veidi raha ning vaadata enda lemmikfilme või sarju endale sobival hetkel ilma pikkade reklaamipauside ning vajaduseta mingiks kindlaks ajaks ennast teleri ette sättida. Nii tulidki video voogedastusteenused. Need muutuvad aina populaarsemaks. Kuidas, kas nad võtavadmillalgitraditsioonilise televisiooni üle?
Mis see on?
Video Streaming ehk voogedastus tähendab lihtsalt öeldes mingit sorti videosisu tarbimist ilma selle jaoks vajalikku faili allalaadimata. Antud loos keskendume põhiliselt video voogedastusele ning täpsemalt sellele, mis toimub üle interneti.
Üle interneti toimivad video voogedastusteenused toimivad põhiliselt nii, et ettevõte, kes inimesele teenust osutab hoiustab videosisu enda andmekeskuses. Inimene saab endale kindla tasu eest ligipääsu mainitud andmekeskuses olevale videosisule ning saab sealt vaadata enda jaoks meeldivaid filme, sarju või saateid. Seejärel saab neid filme igal sobival hetkelüle interneti enda nutitelerisse või muud sorti nutiseadmesse stream’ida või voogedastada.
Praeguse seisuga pakuvad populaarsemad voogedastusteenused põhiliselt sisu, kus selle vaatamise aeg ei ole eriti oluline. Seega enamasti on valikus filmid ja sarjad. Spordisündmused või pidustuste ülekandeid sealt üldiselt ei leia. Nende vahele võiks paigutada tavapärased meelelahutussaated, kuid ka neid leiab voogedastusteenustest. Üks populaarsemaid näiteid on ilmselt autosaate “Top Gear” saatejuhtide uus autosaade “The Grand Tour”, mis ilmub eksklusiivselt voogedastusteenuses Amazon Video.
Miks see homme oluline on?
Tähelepanu tasub voogedastusteenustele pöörata juba vaid seetõttu, et nende populaarsus aina tõuseb. On selge, et üks põhiline tegija video voogedastuseson Netflix, kes aasta tagasi sisenes ka Eesti turule. Netflix on hea näide edukast ning aina populaarsust koguvast video voogedastusteenusest. Seda, miks see nii on, näitab hästi järgnev graafik Netflixi kasutajate arvu kasvust läbi aastate.
Teine põhjus on see, et mida enam voogedastusteenused levivad, seda enam võib tekkida küsimus, kas traditsiooniline televisioon suudab sellega konkureerida. Mida aeg edasi, seda enam tekib just video voogedastuse jaoks mõeldud teenuseid juurde. Eriti tihe on konkurents Ameerika Ühendriikide turul, kust võib välja tuua mitmeid tuntud tegijaid nagu Netflix, Hulu või Amazon video. Valik sarnaseid lahendusi on juba olemas kaEestis. Hiljuti tõi Viasat turule teenuse Viaplay ning samalaadset lahendust pakub ka Telia MINU.TV lahendus, mis laseb kasutajal vaadata järgi nii tele-eetris olnud saateid kui ka filme, mida telerist läbi käinud pole.
Sellise leviku üheks mõjutajaks on kindlasti ka teenuste kättesaadavus. Näiteks Netflixi puhul pole vahet, kus asud. Seni kuni oled kuutasu ära maksnud võid olla kodus, sõbra juures või vanavanemate juures jõuluõhtut pidamas. Seni kuni internetiühendus on olemas, saad vaadata filme või sarju endale sobivast nutiseadmest.
Kui kaugel asjad täna on?
Asjad on nii kaugel, et kuigi palju erinevaid voogedastusteenuseid on olemas, siis kliente nad Eesti ettevõtetelt veel ei röövi. Siiski on muutused turul viinud olukorrani, kus seni rahulikult tegutsenud ettevõttedon pidanud hakkama mõtlema sellele, kuidas pakkuda vaatajatele enamat kui lihtsalt otse-eetris telepilti.
Telia Eesti meelelahutuse ja multimeedia valdkonna juht Karl Anton ütles Geeniusele, et Telia TV klientide arv on pidevalt kasvanud. “2014. aastal tulime välja MINU.TV lahendusega, mis võimaldab TV kanaleid ning suurt hulka filme ja sarju vaadata nii telefoni, tahvli kui arvuti vahendusel. Ainus tingimus on, et kasutajal oleks videostriimi edastamiseks vajalik internetiühendus,” ütles Anton. Seega on näha, et pakkuda on vaja enamat, kui lihtsalt otse-eetrit.
Sama kinnitab ka Viasat, kelle avalike suhete juhi Karin Laurima sõnul pole voogedastusteenused Viasati kliendinumbreid vähendanud. Siiski pakub ka Viasati partnerettevõte Viaplay video voogedastusteenust, mida saab vaadata üle interneti nii arvutist kui ka nutiseadmest. Laurima lisab, et on võimalik, et voogedastusteenused on inimeste jaoks lihtsalt täiendav meelelahutus, mitte lahendus, mis teistelt kliente ära võtab.
“Nielseni ülemaailmse uuringu järgi kasutab ainult veerand inimestest (Eestis 4% küsitletutest) tasulise voogedastuse teenuseid. Televaataja jaoks on voogedastusteenus täiendavaks meelelahutuseks ja vastupidi,” ütles Laurima.
Starmani toodete ja teenuste osakonna juhi Silver Soomre kinnitab samuti, et ei ole täheldanud voogedastusteenuste poolt mingit mõju nende kliendiarvule.
“Oma rolli mängib kindlasti asjaolu, et voogedastusvõimaluste pakkujate arv on Eesti turul väike, sisu osas on teadlike kasutajate ootus väga kõrgel ning samas on kogu turu maksevõime maailma kontekstis madal. Eelnevast tulenevalt ongi seis selline, et voogedastusteenuste tänane turuosa ja kasutatavus on pigem marginaalne,”sõnas Soomre.
Otse-eetris televisiooni tulevik
Arengud telekommunikatsiooniettevõtetes, kus luuakse aina enam lahendusi, mis laseksid kasutajal ise valida, millisel ajal ta endale meeldivad sisu vaadata soovib viib küsimuseni, kas otse-eetris televisiooni sellisel kujul enam varsti vaja on.
“Fakt on see, et sellisel kujul nagu täna enam ei eksisteeri. Vähemalt mitte selles mastaabis. Sisu tarbimine liigub järjest rohkem on-demand ehk nõudluse põhiseks ning juurde tuleb erinevaid formaate, mida tarbitakse vastavalt asukohale ja kasutuses olevale seadmele. Täna on tekkimas järjest rohkem erinevaid rakendusi, läbi mille sisu tarbida ning loogiline eeldus oleks, et mingisugune lahendus kõik omavahel üheks teenuseks seob,” ütles Karl Anton.
Samas tuleb arvestada ka eelnevalt mainitud asjaolu, et teatud kohtades on just otse-eetris televisioonil omad eelised. “Otse-eeter on mitmetel juhtudel üsna asendamatu žanr, eriti kui pidada silmas näiteks suuri ja põnevaid spordivõistlusi, meelelahutussündmusi, kontserte, uudiseid jms. Seega otse-eetri surma veel ei prognoosiks. Kindlasti liigub järjest rohkem otse-eetrit praeguselt teleekraanilt arvutiekraanile,” sõnas Anton.
Sarnasel seisukohal on ka Starmani Silver Soomre, kes otse-eetri täielikku kadumisse eriti ei usu. Pigem on tulevikus normiks olukord, kus aina enam on saateid võimalik vaadata ajalise nihkega ning inimene saab vaadata endale sobivat sisu endale sobival ajal. Soomre sõnul jäävad alles otse-eetri spetsiifilised valdkonnad nagu spordiülekanded või uudised.
Kas Eesti ka selles asjas kaasa räägib?
Kahtlemata. Nagu mainitud, on sisuliselt kõik antud valdkonna Eesti ettevõtted pidanud liikuma vähemalt mingit sorti lahenduse juurde, mis laseks inimestel ise valida, millal enda lemmiksaateid vaadata.
Telia pakub MINU.TV lahendust, kus on ühendatud saadete järelevaatamine ning lisaks ka valik filme. Viasati partnerettevõte pakub teenust Viaplay, mis on voogedastusteenus, mille kaudu saab omale sobivast nutiseadmest vaadata mitmeid filme, sarju kui ka spordiülekandeid. Starmanil onTV Everywhere, mis laseb vaadata telepilti ka enda nutiseadmest ning ajamasin, mis laseb eetris olnud saateid endale sobival ajal järele vaadata.
Seega praeguse seisuga voogedastusteenused veel traditsioonilist televisiooni ära ei kaota, küll aga muudavad seda. Vaatajanumbreid voogedastusteenused veelei mõjuta. Siiski on kõik Eesti telekommunikatsiooniettevõtted pidanud kohandama enda teenuseid selliselt, et vaatajatel oleks vabam valik, millal ja kus nad enda lemmiksaateid nautida.
