Lendamine on tänapäeval üks mugavamaid viise reisida ja võimaldab meil liikuda riikide ning isegi kontinentide vahel tundidega. Ometi on ka lennunduses palju arengusuundi, mis seda tulevikus veelgi paremaks tõotavad muuta.
Jätkusuutlikum lennundus
Lennukiga reisimine on küll kiire ja mugav aga sellega kaasneb küllaltki suur negatiivne mõju keskkonnale. Muidu väga rohelist elu elav pere võib oma ökoloogilise jalajälje suvise puhkusega kiirelt tasakaalust välja lükata. Peamine põhjus selleks on lennunduses kasutatav kütus, mis sarnaselt autodes olevale bensiinile ja diislile, põhineb naftal.
Ka lahendus peitub samas kohas nagu autode puhul – elektrimootorid. Juba praegu käib tõsine töö, et muuta kommertsliinidel lendavad lennukid elektril töötavaks. Peamine takistus on, nagu ikka mobiilse elektroonika juures, akudes. Täna pole akud veel nii suure energiatihedusega, et need lennureisideks sobiksid. Elon Musk, kes on elektrisõidukite tootmisega ka varem kokku puutunud, arvab, et kui suudame ühe kilogrammi aku sisse panna 400 Wh energiat, muutub elektrilennukite kasutamine kontinentide vahel majanduslikult tasuvaks. Arvestades praegust akutehnoloogia arengut, on see saavutatav lähitulevikus.
Teine elektrilennukeid puudutav tehnoloogia, mis kiiresti areneb, on päikesepaneelid. Esimesed vaid päikesepaneele kasutavad lennukid on juba lennanud ümber Maa. Ajaks kuni elektrilennukite tehnoloogia veel “valmib”, aitavad lennukite keskkonnamõju vähendada biokütused, mida mitmed suured lennufirmad nagu KLM ja Finnair on juba kasutanud.
Uue kujuga ja nutikamad lennukid
Lennukite tõhustamiseks tuleb muuta oluliselt ka nende harjumuspärast kuju. Inimesed on juba enne esimesi lennukeid kadestanud lindude võimet kiirelt ja täpselt manööverdada. Lõpuks hakkab tehnoloogia jõudma nii kaugele, et oluliselt kuju muutvad tiivad ei tundugi enam ulmena. FlexSys ja NASA panustavad selle tehnoloogia arendamisse oluliselt ja katsetavad juba selliste tiibadega lennukeid õhuruumis.
Ka lennukites olevad arvutid muutuvad järjest võimekamateks ja aitavad juba täna kaptenitel lende võimalikult sujuvaks ja optimaalseks muuta. Intelligentsed süsteemid annavad pilootidele teada potentsiaalselt ohtlikest lennutingimustest ja on võimelised vajadusel ka automaatselt maanduma. Need süsteemid arenevad järjest kindlamaks ja täpsemaks kuigi vajadus piloodi järele, eriti erandlikes situatsioonides, ei kao veel pikka aega.
Nutilahendused muudavad ka reisijatele pakutavaid teenuseid. Näiteks katsetavad lennufirmad Transavia ja Quantas virtuaalreaalsuse tehnoloogiaga. See võimaldab neil inimestele huvitavat meelelahutust pakkuda ja ehk ka mõningate lendamist kartvate inimeste mõtteid kergemini mujale viia.
Innovatsioon lennunduses on pidev kuid mitte alati lihtsasti märgatav. Kuna lennukid peavad olema väga ohutud, on nendes ruumi vaid detailsusteni läbi proovitud ja pikalt eksisteerinud tehnoloogiatele. Enne kui uus süsteem lennukites kasutusele võetakse, peab see vastama mitmetele standarditele ja läbima suure hulga katseid. Sellest hoolimata tagab maailma parimate inseneride hea töö pideva edasimineku lennukite maailmas ja oleme lähedal mitmele olulisele läbimurdele.
PS. See lugu on kirjutatud täiesti standardses CRJ 900 lennukis Euroopa kohal.
