Senini üks igapäevasemaid ja populaarsemaid tuvastusvahendeid isiku kindlaks tegemisel on parool. Ent mida aeg edasi seda enam on näha, et selline lahendus ei ole jätkusuutlik, kuna sisaldab endas liialt palju riske ning võimalusi kontode sattumiseks häkkerite ja pahalaste valdusesse.
Ka Geenius on mitmeid selliseid paroolide lekkimise juhtumeid kajastanud, mis näitab et teema on tõsine.
Tulevik on biomeetriliste tuvastusvahendite päralt
Viimasel ajal on see teadmine aina enam jõudnud mobiilitootjateni ning päris mõnda aega on katsetatud oluliselt kaasaaegsemate tehnoloogiatega. Nii on üpris tavaliseks kujunenud telefonidel sõrmejäljelugeja kasutamine ning päris hiljuti juurde tulnud ka näo ning silmaiirise kaudu tuvastamise meetodid.
Võib öelda, et biomeetrilised isikutuvastusvahendid on aina enam populaarsust kogumas, kuna pakuvad suuremat turvalisust. Paroolidel ja biomeetrilistel isikuandmetel on põhimõtteline vahe – esimene eeldab mingi koodi väljamõtlemist, mida meeles peab pidama, kuid mida teoreetiliselt on võimalik tuletada ning ära arvata; teisel juhul võetakse aga aluseks meie keha mõõdetavad eripärad, mis on igal erineval juhul unikaalsed.
Lisaks eelnimetatud biomeetrilistele meetoditele on teadlased agaralt uusi võimalusi leiutamas, kuidas meie keha ära kasutada, et telefonidesse sissepääs turvaliseks muuta.
Huulte liigutamine avab su telefoni
Hong Kongi teadlased on välja töötanud lahenduse, kus tuvastamiseks kasutatakse inimese huuli. Selle lahenduse puhul jälgitakse huulte liikumist, mis igaühel meist on isemoodi ning mida ei ole võimalik järele teha.
Süsteem tuvastab huulte miimika mingi kindla parooli ütlemisel ja taolist lahendust saab kasutada koostöös muude biomeetriliste tuvastusvahenditega, nagu näiteks näotuvastus.
Higi? Jah, sellega saab samuti telefoni avada
Arendusjärgus on ka metoodika, mis kasutab meie isikute tuvastamiseks, nii kummaline kui see ka ei tundu – higi. Kõlab naljakalt, kuid ka higi koostis on igal inimesel unikaalne ning selles sisalduvate ainete kombinatsiooni järgi saab igaühte meist eristada.
See teeb taolise lahenduse ka oluliselt turvalisemaks näiteks kui näpujälge kasutada. Täpsemalt tuvastatakse higis olevate aminohapete määr ja selle järgi telefoni kasutaja. Taolise lahenduse kasutuselevõttu ennustatakse 5-10 aasta pärast.
Lase enda südame suurust mõõta, et telefoni pääseda
Buffalo ülikooli teadlased on välja töötanud viisi, kuidas südame mõõtmise abil on võimalik isikut tuvastada. Meetodi eripäraks on see, et see ei vaja seadmega füüsilist kontakti.
Identifitseerimiseks kasutatakse Doppleri efektil põhinevat radarit, mis skaneerib südame mõõtmed. Kuna maailmas pole veel leitud kahte identset südant, on väga väike tõenäosus, et keegi teine sinu asemel sisse logimist ära saab petta.
Telefoni lahti lukustamine mõtte jõul ei ole enam utoopia
Inimese ajulainete mõõtmine on üheks tehnoloogiaks, mis tulevikus meie telefonidesse jõuda võib. Ajulainete mõõtmiseks kasutatakse tavaliselt peanahale paigutatud elektroode, kuid seda on tulevikus võimalik teha ka lihtsamalt, kasutades kõrvaklappi, mis sisestatakse kuulmetorusse.
Kuna igaüks meist ütleb peaaegu iga sõna erinevalt, on ajulainete mõõdetud tulemus erinev ja seda infot saab kasutada ka telefoni sisse logimisel.
Sellise tehnoloogia kasutuselevõtt on aga hetkel kõige kaugem tulevik, kuna eeldab füüsiliste sensorite kasutamist ning süsteemi täiustamist selliselt, et ajulainete mõõtmiste tulemused oleksid 100% unikaalsed.
