Lakkamatus võitluses tolmuga on inimestel mitu head abivahendit, alates mikrokiudlappidest ja lõpetades tolmuimejatega. Saksamaal läbi viidud uuringust selgus aga, et ükski neist tehnoloogiatest ei ole võrreldav looduse salarelva – bioloogilise mullakoorikuga.

Biokoorik on ülioluline tolmuheite vähendamiseks

Biokoorikud on nimelt õhukesed sidusad mullakihid, mis koosnevad mustuses elavatest organismidest, mida leiab savannidest ja kõrbetest. Sellised pinnaskihid takistavad igal aastal umbes 700 teragrammi (30 000 korda suurem kui USA Vabadussamba mass) tolmu õhku lendumist, vähendades ülemaailmset tolmuheidet 60 protsenti.

“Kuiva maa ökosüsteemid võivad tunduda viljatud, kuid need pakuvad olulist loodusteenust, mis sageli tähelepanuta jäetakse,” ütles Weber. Uuringust selgus, et biokoorikute säilitamisele ja taastamisele tuleb pöörata senisest enam tähelepanu, sest neid ohustavad kliimamuutused ning vastasel juhul on tulevik palju tolmusem, teatas saksa ökoloog Bettina Weber ja tema kolleegid ajakirjas Nature Geoscience.

Biokoored katavad umbes 12 protsenti planeedi maapinnast ja neid leidub kõige sagedamini kuivades piirkondades. Neid loovad erinevad seente, samblike, sinivetikate ja muude mikroorganismide kooslused, mis asuvad pinnase kõige ülemistes millimeetrites. Nad toodavad aineid, mis kleepuvad kokku mullaosakesteks.

Kuiva maa ökosüsteemides mängivad biokoored olulist rolli toitainete, nagu süsinik ja lämmastik, kontsentreerimisel, ning aitavad vältida ka mulla erosiooni. Maale langenud tolm võib anda taimedele kasulikke toitaineid, kuid vähendada samal ajal ka vee- ja õhukvaliteeti, jõgede vooluhulka ning kiirendada liustike sulamist.

Teadlased leidsid, et Ülem-Colorado jõe vesikonnas tolm mitte ainult ei vähendanud lume võimet peegeldada päikesevalgust, vaid lühendas ka lumikatte kestust nädalate võrra, vähendades seeläbi sulavee voolu Colorado jõkke viis protsenti. “See on rohkem vett kui Las Vegase linn aastas kasutab,” ütles Põhja-Arizona ülikooli ökoloog Matthew Bowker. 

Teadlased lisasid uurimistöö tulemused koos andmetega globaalse biokoore katvuse kohta globaalsesse kliimasimulatsiooni, mis võimaldas neil hinnata, kui palju tolmu maailmas igal aastal kinni püütakse.

Võttes arvesse andmeid tingimuste kohta, mida biokoored taluvad ja tulevaste kliimatingimuste prognoose, hindasid Weber ja tema kolleegid, et aastaks 2070 võivad kliimamuutused ja maakasutuse nihked tuua kaasa biokoore kadu 25–40 protsenti, mis suurendaks üleilmset tolmuheidet 15 protsendini.

Biokoorikute säilitamine ja taastamine on tulevikus pinnase erosiooni ja tolmu tekke leevendamise võti. Loodetavasti aitavad teadustöö tulemused algatada rohkem arutelusid maakasutuse muutuste mõju üle biokoore tervisele.