Teadusajakiri Nature Geoscience avaldas hiljutises uuringus, et mürgise elemendi elavhõbeda kontsentratsioon Gröönimaa jääkilbiga ühendatud jõgedes ja fjordides on võrreldav Hiina tööstuslike jõgedega, kirjutab Phys.org.
Esialgu võtsid teadlased proovid kolmest erinevast jõest ja kahest fjordist jääkihi kõrval, et mõista liustiku sulavee kvaliteeti ja seda, kuidas nende sulavetes sisalduvad toitained võivad mõjutada Gröönimaa ranniku ökosüsteeme.
Elavhõbeda kogus keskmisest kordades suurem
“Võtsime proove liustike sulavetest Gröönimaa edelaosas ning tulemustest selgus, et seal on üllatavalt kõrge elavhõbedatase,” sõnas Florida osariigi ülikooli ja Saksamaa geoteaduste uurimiskeskuse järeldoktor Jon Hawkings.
Kui tüüpiline lahustunud elavhõbeda sisaldus jõgedes on umbes 1-10 ühikut, siis Gröönimaa jõgedest võetud proovidest leidsid teadlased lahustunud elavhõbeda taseme aga üle 150 ühiku, mis on oluliselt suurem keskmisest. Väga suurtes kontsentratsioonides, üle 2000 ühiku, leiti ka liustikusettesse sadestunud tahket elavhõbedat.
Elavhõbe võib sattuda toiduahelasse
Seni on teadlastele ebaselge, kas kõrge elavhõbeda tase hajub jääkilbist kaugemale ja jõuab veetoiduvõrku, kus see võib veelgi enam kontsentreeruda.
“Tekkinud olukord sunnib meid nüüd keskenduma ka teistele küsimustele, näiteks kas elavhõbe võib sattuda potentsiaalselt ka toiduahelasse,” nentis Hawkings.
Kalandus on Gröönimaa peamine tööstusharu, riik on nimelt külmavee krevettide, hiidlesta ja tursa peamine eksportija maailmas.
Probleem ei pruugi seisneda inimtegevuses
Hawkings ütles, et elavhõbedaallikas tuleb suure tõenäosusega Maast endast, mitte fossiilkütuste põletamisest või muudest tööstuslikest allikatest. See võib mõjutada, kuidas teadlased ja poliitikakujundajad edaspidi elavhõbedareostusega tegelema hakkavad.
“Seni tehtud jõupingutused elavhõbeda haldamiseks on põhinenud ideel, et kasvavad kontsentratsioonid, mida oleme näinud kogu planeedi süsteemides, tulenevad peamiselt inimtekkelisest tegevusest, nagu tööstus,” ütles Hawkings. Ta märkis, et kliimatundlikest keskkondadest, nagu liustikud, pärit elavhõbe võib olla palju raskemini hallatav allikas.
Ligi 10 protsenti Maa pindalast on kaetud liustikega, mis aga kliima soojenemise tagajärjel kiiresti sulavad. Teadlased üle maailma töötavad pidevalt selle nimel, et mõista, kuidas ja miks kliima soojeneb ja seeläbi kiiremini sulavad liustikud mõjutavad Maa elule kriitilisi geokeemilisi protsesse.